See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF9051
ETF9051 "Suunisliigid ökosüsteemses majandamises: kuluefektiivsed või kulukad? (1.01.2012−31.12.2015)", Asko Lõhmus, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
ETF9051
Suunisliigid ökosüsteemses majandamises: kuluefektiivsed või kulukad?
Focal species in ecosystem management: cost-effective or costly?
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB280 Loomaökoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia33,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201214 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201314 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201414 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201514 400,00 EUR
57 600,00 EUR

Hoolikalt valitud "suunisliigid" (focal species) võiksid tänapäeva inimmõjulistes ökosüsteemides võimaldada kuluefektiivselt jälgida ja arvestada nende ökosüsteemide funktsionaalset terviklikkust. Seni on suunisliike kasutatud aga peamiselt vaid kaitsealade võrgustike põhjendamisel ning nende efektiivsust on mitmel põhjusel kritiseeritud. Meie projekt hindab süstemaatiliselt suunisliikide kasutatavust ökosüsteemsel majandamisel, käsitledes nii teoreetilisi aspekte, hindamisprotseduuri (eeskätt välitööde) kuluefektiivsust kui ka seniste suunisliiginimestike põhjendatust. Uuringud hõlmavad erinevaid ruumimastaape ja paljusid elustikurühmi ning võiksid lõppkokkuvõttes viia arusaamani, kui paljusid liike ökosüsteemide majandamine võiks ja peaks jälgima.
The performance of carefully selected ‘focal’ species could provide cost-effective tools for addressing ecosystem integrity in the increasingly human-dominated world. However, their use has been mostly restricted to reserve selection only and their effectiveness has been criticized for several reasons. We will systematically evaluate the potential of focal species for ecosystem management both on the theoretical basis and by regarding the cost-effectiveness of the selection process needed (notably fieldwork), as well as by critically evaluating the existing (mostly subjective) lists of focal species. The study spans over multiple scales, considers a wide range of taxonomic groups, and might ultimately answer how many species are suitable for guiding management.
Projekt käsitles ökosüsteemide funktsionaalse terviklikkuse jälgimist süstemaatiliselt valitud "suunisliikide" (focal species) abil. Käsitleti nii teoreetilisi (inimmõjulises kooslused on sarnaselt häiringukooslustele suhteliselt vähe struktureeritud) kui praktilisi probleeme, nagu liikide tuvastatatavus välioludes. Näitasime, et 1) ökosüsteemseks majandamiseks usaldusväärseid suunisliike leidub vähe (suurusjärgus 1% liigifondist) ning kombineerida tuleb erinevaid taksonoomilisi suurrühmi; 2) seni kasutatud "indikaatorliikide" nimestikud on valdavas osas ebapiisavalt põhjendatud või lausa ekslikud; 3) areaali piiril võib liikide tundlikkus keskkonnamuustustele olla küll suurim, aga vastusreaktsioon samas ka kõige varieeruvam; 4) vähemalt Euroopas on maakasutuse ajalugu nii mitmekesine, et suunisliike saab määratleda ainult piirkondlikult. Samas demonstreerisid uuringud eri tüüpi ökosüsteemides (nagu majandatud metsamaastikel, kuivendatud märgaladel, väikeveekogudes ja rannaniitudel), et teatud tundlikud liigid annavad nende süsteemide seisundi kohta tõesti unikaalset lisainformatsiooni. Seega peaksid liigitaseme indikaatorid kindlasti moodustama osa keskkonnaseisundi jälgimisest ja majandustegevuse planeerimisest. Projekti toel avaldati 25 ISI WoS taseme teadusartiklit (seisuga mai 2016 on esitatud veel 4) ning kaitsti 3 doktori- ja 6 magistritööd. Olulisim publikatsioon oli ajakirjas BioScience ilmunud globaalne ülevaade metsakuivendusjärgsetest muutustest elustikus.