"Muu" projekt VA634
VA634 "Innovatsioon ja riik: kuidas peaks valitsus innovatsioonipoliitikat ellu viima ja finantseerima? (1.01.2014−31.12.2015)", Rainer Kattel, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetool.
VA634
Innovatsioon ja riik: kuidas peaks valitsus innovatsioonipoliitikat ellu viima ja finantseerima?
Innovation and the state: How should government finance and implement innovation policy?
Innovation and the state: How should government finance and implement innovation policy?
1.01.2014
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika5.2 Majandusteadus ja ärindus45,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.45,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS110 Õigusteadus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.10,0
AsutusRiikTüüp
The Institute for New Economic Thinking (INET)
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201572 600,00 EUR
72 600,00 EUR
välisleping

Tüüpilises kaasaegses majanduses tegeleb valitsus lisaks T&A rahastamisele ja avalikest vahenditest rahastatavate riskikapitalifondide haldamisele ka suurtes kogustes kaupade ja teenuste hangetega, lähtudes selles üha rohkem innovatsiooni põhimõtetest. Kokku võivad need väljamaksed moodustada kuni 20 aastasest SKP-st. Kui siia lisada üha sagenevad katsed kasutada innovatsiooni avaliku sektori tegevustes, jõuame järeldusele et valitsused mängivad innovatsioonide rahastamisel üha tähtsamat rolli. Innovatsiooni ja innovatsioonipoliitikat käsitlevas akadeemilises kirjanduses figureerivad valitsused valdavalt poliitikategijatena ja seetõttu keskendub ka akadeemiline debatt poliitiliste valikutega seonduvatele küsimustele. Akadeemilises kirjanduses eeldatakse, et valitsusel on oskused ja võime tegutseda poliitilistest valikutest lähtuvalt. Teisisõnu eeldatakse, et elluviimisvõimekus on välistekkeline.
In a typical modern economy, government not only finances significant part of R&D spending, runs some sort of public venture capital funds, but also procures massive amounts of goods and services and does so increasingly with innovation in mind; together these outlays can come to as high as 20% of GDP, annually. If we add to these increasing attempts to use innovation in public sector activities, governments have come to play a very important role in funding innovations. In academic literature on innovation an innovation policy, governments figure mostly as policy makers; accordingly, academic debate centers on questions of polcy choices. In essence, academic literature assumes that governments possess capabilities and capacities to act upon whatever is deemed the right policy choice; capacity to implement, in other words, is assumed to be exogenous.
TegevusProtsent
Alusuuring40,0
Rakendusuuring40,0
Katse- ja arendustöö20,0