See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus" projekt MOBJD4
MOBJD4 "Tänapäevase valitsuskommunikatsiooni analüütiline raamistik (1.03.2017−28.02.2019)", Sten Hansson, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
MOBJD4
Tänapäevase valitsuskommunikatsiooni analüütiline raamistik
(Mis)communicating power: A framework for analysing modern government communication
1.03.2017
28.02.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.03.2016−28.02.201966 424,00 EUR
66 424,00 EUR

Uurimisprojekti eesmärk on luua praktiline sotsioloogiline raamistik nüüdisaegse valitsuskommunikatsiooni analüüsimiseks. Uusimatest valitsuskommunikatsiooni praktikaid puudutavatest empiirilistest andmetest lähtudes ning olulisematele kriitilistele kommunikatsiooni- ja võimuteooriatele tuginedes uuendab ja laiendab see teadustöö meie arusaamist kommunikatsiooniprobleemidest 21. sajandi riigivalitsemises. Uut analüütilist raamistikku saab kasutada poliitikaid kujundavate ja rakendavate riigiasutuste kommunikatsioonipraktikate kirjeldamiseks, hindamiseks ja parandamiseks, mõjutades seeläbi riigivalitsemise tulevikku ning toetades kodanikuühiskonna arengut.
The aim of this research project is to develop a theory-driven practical framework for analysing modern government communication from a contemporary sociological perspective. Through empirical analysis of a broad range of up-to-date data on official communication practices in the light of major critical theories of communication and power, this study renews and broadens our conceptual understanding of what constitutes ‘miscommunication’ in 21st century government. The framework can be used to describe, evaluate, and improve communication practices of central policy making and administrative institutions, thereby having a direct impact on the processes of state governing, and providing new tools for civil society development.
Uurimisprojekti raames loodi uudne raamistik nüüdisaegse valitsuskommunikatsiooni kriitiliseks analüüsimiseks. Valitsuskommunikatsiooni praktikaid puudutavatest empiirilistest andmetest lähtudes ning olulisematele kriitilistele kommunikatsiooni- ja võimuteooriatele tuginedes aitab see teadustöö mõtestada tüüpilisi kommunikatsiooniprobleeme 21. sajandi riigivalitsemises. Tuvastatud probleemid on seotud kommunikatsiooni ebatõhusa rakendamisega poliitikainstrumendina, kommunikatsiooni kui teenuse ebarahuldava pakkumisega, valitsuskommunikatsiooni väärkasutamisega propaganda eesmärgil ning valitsuskommunikatsiooni demokraatiat toetavate funktsioonide puuduliku täitmisega. Uut analüütilist raamistikku saab kasutada poliitikaid kujundavate ja rakendavate riigiasutuste kommunikatsioonipraktikate kirjeldamiseks, hindamiseks ja parandamiseks.