Grandiprojekti peamine eesmärk on analüüsida, kuidas on Eesti ühiskonna struktuurimuutus mõjutanud Eesti elanikkonna kultuurisuhet ja kultuuritarbimist.
Selle selgitamiseks analüüsitakse paljude küsitluste tulemusi kultuurilise aktiivsuse taseme ja suuna ning kultuurisuhte erinevate aspektide, kultuuritarbimise sotsiaalsete (integratiivsete) või individuaalsete (elamuslike) funktsioonide domineerimise seisukohalt. See tähendab ühiste indikaatorite süsteemi väljatöötamist, mis võimaldaks tagasivaates võrrelda erinevate ajastute kultuuritarbimist, kasutades küsitlustulemuste sekundaarset analüüsi. Selle analüüsi jaoks on kavas kasutada niihästi 2002, 2005, 2008 tehtud Mina.Maailm.Meedia küsitlusi kui ka mitmeid Marju Lauristini, Peeter Vihalemma jt poolt läbi viidud nõukogudeaegsete kultuuritarbimist käsitlenud küsitluste algandmestikke, mis on säilinud ja SPSS formaadis kättesaadavad Eesti Sotsiaalteaduslikus Andmearhiivis. Lisaks varem tehtud uuringute sekundaaranalüüsile on kavandatavasse grandiprojekti lülitatud erinevate kultuurimeediumide kasutamist lähemalt analüüsivaid alaprojekte, mis on seotud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valmivate doktoritööde temaatikaga. Nende raames on kavas korraldada täiendavaid väiksemamahulisi, eeskätt kvalitatiivseid uurimusi,
Nimetatud alaprojektid keskenduvad erinevatele kultuurivaldkondadele:
1. Raamatukogu rolli muutumine, sh raamatukogu evolutsioon kultuurimeediumina suureneva internetikasutuse ja digitaliseerumise tingimustes, raamatukogukasutajate tüpoloogia vajadustest ja kasutuspraktikatest lähtudes.
2. Muusika roll erinevatel ajaloo järkudel ja muusikaharrastuste levik erinevates rahvarühmades, funktsioonid ja eelistused.
3. Muuseumi roll kultuurimeediumina, sh ootused Eesti Rahva Muuseumi suhtes erinevates rahvarühmades.
4. Kultuuri institutsioonilise infrastruktuuri muutumine, probleemid ja võimalused aktiivse kultuurisuhte teadlikuks kujundamiseks.
Uurimistulemuste põhjal on kavas publitseerida eestikeelne kollektiivne monograafia ja vähemalt 7 artiklit rahvusvahelise levikuga teadusväljaannetes. Grandiprojekti tulemused aitavad olulisel määral kaasa Ants Juhansoni ja Agnes Aljase doktoritöö valmimisele.
Paljud uurimistulemused on praktiliselt kasutatavad raamatukogude ja mäluasutuste töös (eeskätt Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu ja Eesti Rahva Muuseumi tegevuses), samuti muusikaelu korraldamisega seotud institutsioonide töös.
The study is dealing with the analysis of the cultural dispositions and patterns of cultural consumption among Estonian population in the context of political, economis and social changes in Estonia during the last four decades. In the focus of research is the status of the book culture, reactions of the population with the world of books, including literary periodicals. Additionally also the role of the other cultural mediums is investigated, the role music and libraries and museums in the people’s lives.
The aim of the project is to re-construct the dynamics of cultural consumption related to the political, economic and technological changes in Estonian society, applying for this purpose secondary analysis of the empirical data sets collected by Estonian sociologists during the four decades. Based on this empirical analysis, the project would try to develop a theoretical model explaining the changes in the patterns of cultural activities and preferences, particularly the changing role of the traditional forms of cultural participation in the course of the structural transformations in Estonian society.
Besides the comprehensive analysis of the general trends in cultural consumption, the project includes two more specific sub-studies: first, the changing opportunities and expectations related in the changing society to the activities of traditional cultural institutions like publishing houses, libraries and museums, and, second, the changing attitudes concerning communicative and social role of the traditional forms of musical activities. These sub-projects are related to the doctoral studies of the two participants in the project and the post-graduate studies of the students of media and communication carried out under supervision of the applicants. For the purposes of these studies some data from the large representative sociological surveys of 2002, 2005 and 2008 are useful, but the main information will be collected by the narrowly focussed questionnaires targeted to the users of the libraries and museums and by the semi-structured interviews and focus groups with the persons belonging to the management of these institutions.
As main results of the project there will be published a collective monograph and two doctoral dissertations, and be prepared at least 7 articles in the international scientific journals.