See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8580
ETF8580 "Nõudlus kui innovatsiooni vedur: Rakendamisvõimalused väikeriigi innovatsioonipoliitikas (1.01.2011−31.12.2015)", Kadri Ukrainski, Tartu Ülikool, Majandusteaduskond.
ETF8580
Nõudlus kui innovatsiooni vedur: Rakendamisvõimalused väikeriigi innovatsioonipoliitikas
Demand as a Driver of Innovation: Implications for Innovation Policy in a Small Country
1.01.2011
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika5.2 Majandusteadus ja ärindus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Majandusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20150,00 EUR
48 000,00 EUR

Tarbijate olulist rolli ettevõtete innovatsiooniprotsessides on käsitletud juba alates 1970ndatest aastatest. Siiski on mitmeid põhjuseid, miks see teema on ka täna aktuaalne: (1) asjassepuutuvad kirjandusvaldkonnad on siiani väga eraldiseisvad, osutub vajalikuks ühendada juhtimisalases kirjanduses käsitletud kasutajapoolsed innovatsioonimeetodid ja -teooriad nõudlusepoolse innovatsiooni majandusteadusliku analüüsiga selleks, et luua arvestatav baas nõudlusepoolse poliitika kujundamiseks; (2) tarbijate roll erinevate majandusharude innovatsiooniprotsessides on väga erinev, sh. arvestades dünaamikat; (3) tarbijate roll avaliku sektori asutuste ja ettevõtete innovatiivses tegevuses on jäänud siiani praktiliselt tähelepanuta, seda on väga vähe uuritud ning vastav kirjandus on täis pigem normatiivseid seisukohti kui empiirlist analüüsi; (4) vaatamata sellele, et aastakümneid on juba tunnustatud nõudluse rolli innovatsioonide esilekutsujana, pole siiani loodud teoreetilist baasi vastava innovatsioonipoliitika kujundamiseks. Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida tarbijate poolst esile kutsutud innovatsioonide iseloomulikke jooni, väikeriigi jaoks olulisi raamtingimusi ning edu ja läbikukkumist põhjustavaid tegureid. Väikeriigi aspekt on valitud mitmel põhjusel: a) kodumaiste innovatsioonide jaoks võivad olla väikesest turust (nõudlusest) tingitud barjäärid kõrgemad; b) institutsioonid, aga samuti infrastruktuur võivad toimida puudulikult või olla ebasobivalt joondatud majanduse vajadusi silmas pidades; c) siiski on näiteid edukatest innovatsioonipoliitikatest väikeriikides (nt Soome, Singapur, Taivan); d) erinevad meetodid (nt Living Labs) võimaldavad uute kodumaal väljatöötatud teenuste/lahenduste eksporti. Käesolev projekt viiakse läbi kolme allteema lõikes: 1: Tarbijate kaasamise erinevad kanalid 2: Nõuduse poolt esile kutsutud innovatsioon avalikes teenustes 3. Nõudlusepoolsete meetmete integreerimine väikeriigi innovatsioonipoliitikasse Projekt on olulise mõjuga, kuna: (1) aitab kaasa tarbija ja kasutaja poolt ellukutsutud innovatioonide alaste teadmiste paranemisele eriti väikeriigi tingimustes; (2) arendab edasi avaliku sektori teenuste innovatsiooni empiirlist (aga ka metodoloogilist ja teoreetilist) analüüsi; (3) toob välja nii otsesed kui ka kaudsed mehhanismid, mille abil nõudlusepoolne innovatsioonipoliitika saa toetada innovatsioone era- ja avalikus sektoris; (4) projekti tulemusi levitatakse poliitikat kujundavate ja elluviivate institutsioonide hulgas.
The significant role of users in innovation processes of business firms has received attention since 1970s. However, there are still reasons to study this topic today, because: (1) The strands investigating this topic are still very much apart, it is necessary to bridge the user innovation theories and methods from the concepts of management literature and the concepts of demand-driven innovation from economics for building up solid theoretical framework for demand-driven policy; (2) The role of users in innovation activities is varying among industries, also in dynamic perspective; (3) The role of users in innovation activities of public organizations has completely remained out of the picture yet; it is under-researched, full of normative statements, but little empirical research. (4) Even the role of demand is recognized in the literature, it lacks for a structured theoretical basis for policy formulation. The aim of this project is to explore the characteristics of demand-driven innovations, the underlying framework conditions and factors of success and failure that are relevant for a small country. The small country perspective is selected because of several reasons: a) the barriers for indigenous innovation may be higher because of small domestic market size and demand; b) institutions and infrastructure may not be properly aligned to the needs of domestic economy or malfunctioning; c) empirical evidence shows that there can be found successful innovation policies in small countries (like Finland or Singapore and Taiwan); d) there are methods (like Living Labs) promising new avenues for exporting indigenous service solutions to the wider world. The research is conducted in three sub-themes: 1. Channels of user involvement in innovation of business firms 2. Demand-driven innovation in public services 3. Integrating demand side measures for innovation policy in a small country The project has several impacts by: (1) contributing to the state of the art for better understating the general concept of user- and demand-driven innovation in a specific setting of small country; (2) contributing to the empirical (but also methodological and theoretical) analysis of public services; (3) revealing the mechanisms by which demand-side policy (both direct and indirect), can contribute to innovation in business, but also in public sector; (4) disseminating the relevant results to respective institutions involved in policy design and implementation.
Grandi uurimisteema oli püstitatud kolme alateemana, mille lõikes on tulemused alljärgnevad: 1.Tarbijate kaasamise võimalused ettevõtete innovatsiooniprotsessidesse. Avatus välistele innovatsiooniallikatele on kogu Eesti majanduses sarnane erinevate harude edukamate ettevõtete puhul, seega kasutatakse nõudluspoole infoallikaid kombinatsioonis teistega. Teistest eristuvad täiesti allhankijate grupp, kes kasutavad nõudlusest saadavat informatsiooni innovatsiooniprotsessides suhteliselt vähe, põhjuseks on allhanke tegemine (innovatsioon on vähem tähtis võrreldes kulusäästuga, tarbija on eelkõige hinnatundlik). Allhankijate puhul jääb rahvusvaheliste (juht)tarbijate teadmus vahendajate poolt edasi andmata, mis võib takistuseks saada ettevõtete väärtusahelas edasiliikumisele. Teine grupp on kontsernide tütarettevõtted, kes kasutavad emafirmast saadavat teadmust ja ei ole avatud muule välise teadmuse kasutamisele. Globaalne nõudlus on oluline, nt toiduainetööstuses veab see Eestis inimeste tervisega seotud tooteinnovatsioone. Kriis (kodumaise ja eksportnõudluse kahanemine) sundis Eesti toidutootjaid tegema toote-, protsessi- ja ärimudeli innovatsioone (nt turismiteenused toidutootmise kõrval) ja suuremaid muutusi tootmisstruktuuris. Eesti "born-global" tüüpi VKEd kasutavad siinse tarbija teadmisi globaalse äri alusena (katseturu argument). 2. Nõudluspoolne innovatsioon avaliku sektori teenustes. Avaliku sektori asutuste mikrotasandi lähenemist kasutades leiti, et piirkondlike teenuste pakkumise puhul on oluline teenusepakkuja asukohavalik, mille määravad ära nõudluse ja kulude struktuur, üksustevaheline konkurents, riigi juhtimisstruktuur ning asutuse juhtkonna tüüp. IKT-ga seotud tehnoloogilised innovatsioonid tuginevad rohkem koostööle kasutajatega ja nende edukus sõltub sihtturgude tundmisest. 3. Nõudluspoolsete innovatsioonipoliitika meetmete (sh innovatsioon avalikus sektoris) integreerimine Eestis ei ole olnud edukas (ei omavahel aga ka erasektoriga), mistõttu ei toeta kõigi osapoolte innovatsioonivõimekust samaaegselt. Ei kasutata ära väikeriigi eeliseid.