"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9101
ETF9101 "Individuaalsed ja kontekstuaalsed erinevused algklasside õpilaste teadmiste arengus (1.01.2012−31.12.2012)", Eve Kikas, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut.
ETF9101
Individuaalsed ja kontekstuaalsed erinevused algklasside õpilaste teadmiste arengus
An interplay between individual and contextual factors in the development of primary school students' knowledge
1.01.2012
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201215 735,60 EUR
15 735,60 EUR

Õppimise käigus omandavad õpilased uusi teadmisi, kuid struktureerivad ümber ka olemasolevaid. Tänu erinevale võimetele, motivatsioonile ja eelteadmistele omandavad õpilased uue materjali sama õpetuse korral erinevalt. Interaktsiooni individuaalsete ja kontekstuaalsete tegurite vahel on siiani vähe uuritud. Projekti eesmärkideks on uurida 1) individuaalsete (võimed, eelteadmised, motivatsioonilised iseärasused) ja kontekstuaalsete (vanemate ja õpetajate uskumused ja tegevused) faktorite rolli õpilaste õige (teadusliku) ja sünteetilise (kaasaarvatud vigade tüübid) teadmise arengus ja 2) analüüsida arengut erinevates õpilaste rühmades (nt madal/kõrge võimekus) erinevate vanemate ja õpetajate uskumuste ja tegevuste tingimustes. Kasutatakse kahte tüüpi uurimuse ülesehitust. Esiteks, õpilasi, vanemaid ja õpetajaid testitakse ja küsitletakse neli korda kolmes esimeses klassis. Osa klasse vaadeldakse, osa õpilasi intervjueeritakse suuliselt. Teiseks, õpilaste teadmisi (nii õiget kui sünteetilist) testitakse enne konkreetse teema õppimist ja hiljem. Tunde vaadeldakse ja hinnatakse ka õpilaste võimeid ja motivatsiooni. Andmete analüüsimisel kasutatakse erinevaid meetodeid (mitmetasandilist mudeldamist kombineeritakse isiksuse-kesksete tehnikatega, sünteetilise teadmise sisu analüüsitakse kvalitatiivselt jm). Näiteks uurime me, kuidas erinevad vanemate ja õpetajate uskumused ja tegevused erinevate võimete, teadmiste ja motivatsiooniliste näitajatega õpilaste gruppides. Samuti uurime me erineva võimete taseme ja motivatsiooniliste eesmärkidega õpilaste õigete ja sünteetiliste teadmise arengut õppimise käigus ja kolme kuu jooksul pärast õppimist. Analüüsime, missugused vanemate ja õpetajate tegevused on erinevate kognitiivsete ja motivatsiooniliste profiilidega õpilaste gruppide jaoks efektiivseimad. Nt oletame, võimekad õpilased omandavad korrektsed teadmised õppetundide jooksul, madalama võimekusega kuid kõrge meisterlikkusele suunatud motivatsiooniga õpilaste teadmised võivad paraneda just pärast õppimist kuna mõistmine võtab neil kauem aega. Vastupidiselt võib oletada, et madalate võimetega ja vältimisele või tulemustele orienteeritud õpilastel arenevad sünteetilised teadmised, sest nende õppimine on pinnapealne.
In the process of learning students acquire new knowledge but also restructure and change their preliminary knowledge. Due to their different abilities, motivation, and preliminary knowledge, different children learn the same material in similar conditions differently. So far there are few studies on the interplay between individual and contextual factors. The project’s goal is to study 1) the role of individual (abilities, preliminary knowledge, motivation) and contextual (parents’ and teachers’ beliefs and practices) factors in the development of students’ correct (scientific) and synthetic (including their types of mistakes) knowledge, and 2) to examine the development of different subgroups of children (e.g. high/low ability) in the context of different parenting and teaching beliefs and practices. Two types of research designs are used. First, students, parents, and teachers are tested several times in first three grades. Students’ abilities, motivational constructs, academic knowledge and parents’ and teachers’ beliefs and practices are assessed four times in first three grades. Some classrooms are observed and children interviewed. Second, students’ knowledge (both correct and synthetic) is tested before and after learning specific subjects at school. Various analyses are used (multilevel modeling complemented with person-oriented techniques, qualitative analyses of synthetic knowledge). E.g. we examine how parents’ and teachers’ beliefs and practices vary in subgroups of children with different profiles of abilities, motivation, and knowledge, and study the development of correct and synthetic knowledge in groups of children with different level of abilities and motivational goals during learning specific topics and how it changes in following three months. We analyze if students with different cognitive and motivational profiles benefit from different parenting and teaching practices and if their knowledge develops differently. E.g. we expect that high ability students show good correct knowledge just after learning the topic but also in delayed test while students with lower abilities and high mastery goals may show change in knowledge only after learning as information processing and understanding takes more time for them. In contrast, low ability combined with high avoidance might lead to the development of synthetic knowledge as their learning is superficial.