See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT2-2
IUT2-2 "Immuuntolerantsuse mehhanismid (1.01.2013−31.12.2018)", Pärt Peterson, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut.
IUT2-2
Immuuntolerantsuse mehhanismid
The mechanisms of immune tolerance
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB460 Füüsiline antropoloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)80,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudP330 Bioenergeetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt20,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013218 500,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014218 500,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015218 500,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016218 500,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017218 500,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018218 500,00 EUR
1 311 000,00 EUR

Uurimisteema eesmärk on paremini mõista, kuidas immuunsüsteem tagab immuuntolerantsuse omaenda keha antigeenide vastu. Immuuntolerantsus kujuneb tüümuses, kus diferentseeruvad T-rakud, millel on oluline funktsioon rakulises immuniteedis. Selle käigus T-rakud läbivad tüümuses selektsiooni protsessi, et elimineerida autoreaktiivsed rakud. Selektsiooni protsessis on olulisel kohal AIRE geen, mis on vajalik, et vältida autoimmuunse reaktsiooni teket. Uuringute eesmärk üldisemalt on immuuntolerantsuses osalevate epigeneetiliste ja geneetiliste faktorite leidmine. Lisaks analüüsime immuuntolerantsuse mehhanisme raseduse korral ning töötame välja 3D organkultuuri, et selgitada tüümuses toimuvaid muutusi vananemise käigus. Töö eesmärk on leida ka uusi biomarkereid autoimmuunsetele haigustele ning uurida tsütokiinide kui signaalmolekulide vastast immuunreaktsiooni. Uurimisteema aitab kaasa immuuntolerantsuse mehhanismide ja autoimmuunhaiguste patogeneesi paremale mõistmisele.
The project addresses the central question in immunology: how the immune tolerance to self-antigens of body is achieved. T-cells that play major role in cell-mediated immunity, differentiate in thymus where they go through selection process that eliminates self-reacting cells. This process is needed to avoid autoimmunity. A central factor in this process is Autoimmune Regulator (AIRE) that is specifically expressed in thymus. In this project we analyze the epigenetic and genetic factors that regulate immune tolerance. In addition, we will study the mechanism of tolerance in pregnancy and aim to develop 3D organ culture to modulate thymus activity during ageing. The research will identify novel biomarkers for autoimmune diseases and will characterize cytokines, the signaling molecules, as target autoantigens. The project will provide new insights into the tolerance mechanisms and will have a particular relevance to the understanding of pathogenesis of autoimmune diseases.
Immuuntolerantsus kaitseb organismi selle eest, et immuunsüsteem ei ründaks omaenda kudesid ja, et ei tekiks autoimmuunseid reaktsioone ja haigusi. Ühed peamised immmuunsüsteemi rakud on T rakud, mille diferentseerumine ja tolerantsuse kujunemine toimub tüümuses. T rakkude kujunemisel on oluline tüümuse epiteel ja selles avalduv geen nimega Autoimmuunne Regulaator (AIRE). Tüümuse tolerantsuse ja AIRE geeni funktsiooni mõistmine on olnud antud uurimusteema peamiseks eesmärgiks. Oleme uurinud mitmeid geneetilisi ja epigeneetilisi faktoreid, mis mõjutavad T rakkude kujunemist tüümuses. Selleks oleme kasutanud nii hiire- ja rotimudeleid, inimese koematerjali ja katseid rakukultuurides. Leidsime et transkriptsioonifaktor Irf4 mõjutab T rakkude ühe tolerantsust mõjutava alampopulatsiooni (regulatoorsed T rakud) kujunemist. Avastasime ka genoomis oleva regulaatorjärjestuse, mis mõjutab AIRE ekspressiooni imetajates. Oluliseks saavutuseks olid uuringud AIRE mutatsiooniga inimestest saadud seerumist; neil haigetel tekivad väga mitmed autoimmuunsed haigused. Kirjeldasime neis haigetes suure hulga organismi omaenda valke, mille vastu tekib autoimmuunne reaktsioon. See on üks suuremaid nn ’autoimmunoomi’ kirjeldusi maailmas. Kuna AIRE mutatsiooniga inimestes tekivad ka väga kõrge tiitriga autoantikehad 1 tüübi interferoonide vastu, siis kirjeldasime ja kloonisime need autoantikehad koostöös oma biotehnoloogia partneriga. Lisaks uurisime immuunsüsteemi muutusi inimese vananemisel. Leidsime et vananemisel T rakud muutuvad märgatavalt ning ühtlasi toimuvad neis suured muutused avalduvates geenides ja neid reguleerivates epigeneetilistes mehhanismides. Olulisi muutusi leidsime T rakkude CD8+ alampopulatsioonis, mille peamine funktsioon on tagada viiruste vastane kaitse. Eriti uhke olen, et suutsime kirjeldada sedavõrd suurt hulka autoantigeene AIRE-puudulikes inimestes ning et suutsime leida olulisi vananemisega seotud epigeneetilisi markereid inimese T rakkudes.