"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT34-8
IUT34-8 "Käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanismid ja funktsioon elutempo sündroomi kontekstis (1.01.2015−31.12.2020)", Peeter Hõrak, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
IUT34-8
Käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanismid ja funktsioon elutempo sündroomi kontekstis
Explaining mechanisms and functions of individual covariation of behaviour, signal traits and immunity in the context of the pace-of-life-syndrome
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB280 Loomaökoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.2015131 200,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016131 200,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017131 200,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018131 200,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019131 200,00 EUR
656 000,00 EUR

Elutempo sündroomi (Pace-of-Life-Syndrome) e ETSi hüpoteesi kohaselt on elukäiguomaduste (esmasigimise- ja eluiga, sigimiskordade ja järglaste arv, järglaste kasvukiirus ja kvaliteet) evolutsioon mehhaaniliselt ja funktsionaalselt integreeritud füsioloogiliste (ainevahetuskiirus, immuunfunktsioon) ja käitumistunnuste (isiksuseomadused) evolutsiooniga. Projekt rakendab uusimaid neurofüsioloogia, endokrinoloogia, immunoloogia, molekulaarbioloogia ja nanotehnoloogia meetodeid selgitamaks ETSi hüpoteesi rakendatavust populatsiooni tasandil. Peaeesmärkideks on (1) ETSi komponentide kovariatsiooni põhjustavate mehhanismide väljaselgitamine, (2) ETSi komponentide kombinatsioonidele rakenduvate valikusurvete mõõtmine ja (3) hüpoteesi laiendamine integreerimaks signaaltunnuseid ETSi komponentidega. Selgitatakse sisemiste ja väliste (pm arenguliste, geneetiliste, east ja haigustest sõltuvate) piirangute funktsionaalset tähtsust ning mõju ETSi väljakujunemisele erinevatel lindudel ja putukatel.
The Pace-of-Life-Syndrome (POLS) hypothesis proposes that life-history traits have coevolved in close association with suites of behavioural and physiological characteristics such as metabolic rates, immune function and animal personalities. Applying neurophysiological, endocrinological and immunological approaches, and modern molecular and nanotechnology methods in the realm of behavioural ecology, this project aims at assessment of the POLS hypothesis by (1) elucidating the mechanisms responsible for emergence of covariation between different components of POLS, (2) measuring the selection on different sets of POLS components and (3) expanding the whole hypothesis to integrate the variation in signal traits with POLS components. Research involves establishing external and internal (developmental, genetic, age- and disease-related) constraints on emergence of POLS and measuring the functional importance of these constraints in different bird and insect species.