"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT2-37
IUT2-37 "Soome-ugri keelte prosoodiline struktuur ja keelekontaktid (1.01.2013−31.12.2018)", Karl Pajusalu, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
IUT2-37
Soome-ugri keelte prosoodiline struktuur ja keelekontaktid
Prosodic structure and language contact in the Finno-Ugric languages
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013128 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014128 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015128 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016128 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017128 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018128 000,00 EUR
768 000,00 EUR

Projekti peaeesmärgiks on luua ülevaade soome-ugri keelte prosoodiast ning keelekontaktide mõjust selle kujunemisele. Selleks kasutatakse nii akustilise foneetika eksperimentaalseid meetodeid kui fonoloogilist võrdlevat analüüsi. Projekti keskmes on läänemeresoome lõunarühma keeled, sh eesti murded ja kõnekeel, kuid vaadeldakse ka teisi soome-ugri keeli, jälgitakse eriti areaalseid nähtusi ja keelekontaktide mõju. Projekt keskendub sõnaprosoodiale, kuid uuritakse ka sõna- ja lauseprosoodia seoseid ning prosoodiliste vastanduste toimimist keelte grammatikas. Projekti peamised uurimisteemad on: (1) sõnarõhu ja rütmi akustilised korrelaadid, (2) põhitooni tippude joondumine ja sõnade ning lausete prosoodiline struktuur, (3) prosoodilised vastandused morfofonoloogias, (4) keelekontaktide mõju prosoodia muutumisele.
The project aims to generate an integrated picture of prosodic features and contact-induced prosodic changes in Finno-Ugric languages. Methods of acoustic phonetics and comparative phonological analysis will be used. The focus of the project will be on Southern Finnic languages, including Estonian dialects and spontaneous speech, but also other Finno-Ugric languages will be analyzed, in particular with the view of their areal features and language contacts. The main research object of the project is word prosody, but also the interaction of word prosody with intonation and the role of prosodic oppositions will be studied. The central themes of the project are: (1) the acoustic correlates of word stress and rhythm, (2) peak alignment and the prosodic structure of words and sentences, (3) prosodic oppositions in morphophonology, (4) contact-induced prosodic change.
Projekti tulemusena sündis esmakordselt terviklik ülevaade soome-ugri keelte prosoodiast. Avaldati ka läbi aegade esimene tervikkäsitlus eesti keele hääldussüsteemist. Sõnaprosoodia osas tuvastati kolme välte süsteemide regulaarsused läänemeresoome ja saami keeltes (eesti, liivi, isuri, inarisaami), sh tonaalsete ja kestuskontrastide koosesinemine liivi keeles ja lõunaeesti keelesaarte murretes. Selgitati rõhu ja kestuse vahekordi mordva, mari jt keeltes. Lauseprosoodia osas uuriti intonatsiooni ja infostruktuuri seoseid. Koostati mitmeid soome-ugri keelte korpusi ja foneetilisi andmebaase ning fonoloogilise tüpoloogia andmebaas, mille alusel analüüsiti 28 uurali keelt. Statistilise analüüsi alusel jagunevad need (a) lääneuurali ning (b) kesk- ja idauurali keelteks. Peale läänemeresoome ja saami keelte kuulub lääneuurali rühma tüpoloogiliselt ka ungari keel, millega ajalooliselt seotud obiugri keeled moodustavad omaette allrühma idauurali keelte hulgas. See on seletatav erinevate areaalsete kontaktide mõjuga. Kirjeldati ka keelekontaktide tulemusel aset leidnud prosoodilisi muutusi Balti areaalis, näiteks rootsi keele mõju eesti murretele ajaloolisel kontaktalal Lääne-Eestis, läti murrete mõju liivi ja lõunaeesti prosoodiale ning vene keele mõjuväljas toimunud muutusi vadja ja isuri keeles. Uurimistulemused näitavad, et keelekontaktid ei pea viima lihtsustavate keelemuutusteni, vaid võivad põhjustada uute komplekssete hääldusnähtuste tekkimist. Projekti tulemusi on avaldatud rohkem kui sajas eelretsenseeritavas teaduspublikatsioonis. Kaitstud on viis doktoritööd, neli doktoritööd on valmimisjärgus. Korraldati mitmeid teadusüritusi, algatades ka regulaarselt toimuvad rahvusvahelised uurali prosoodia sümpoosionid (neist esimene toimus 2015 Tartus, teine 2017 Budapestis, kolmas 2019 Helsingis). Projekti tulemusena on tutvustatud ka laiemale sihtrühmale ajakirjanduses ja koolides, uurimistulemusi saab kasutada erinevate keeletehnoloogiliste rakenduste loomisel.