See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM08-107
EKRM08-107 "Emakeeleõpetuse infokeskus ja andmebaasid (1.01.2008−31.12.2008)", Krista Kerge, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
EKRM08-107
Emakeeleõpetuse infokeskus ja andmebaasid
1.01.2008
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008170 000,00 EEK (10 864,98 EUR)
10 864,98 EUR

Töö eesmärk on viia lõpule 2005–2006 sama programmi raames alustatud ja 2007 Eesti Keele Instituudi toel jätkatud Emakeeleõpetuse Infokeskuse (EÕIK) loomine, mille ülesandeks on nii asjakohase XX saj kui ka värske metoodikateabe ja õpivara koondamine ning kättesaadavaks tegemine eesti keele õppe uurijatele, üld- ja erididaktikutele ning -metoodikutele, eesti keele õpetajatele ja üliõpilastele. Eesti keel on kultuuri kandja, ühtaegu õppimise eesmärk ja põhivahend. Õppeainena ja õpetajahariduse osana hõlmab ta ühtlasi ilukirjanduse. Eesti keele õpetuse ajakohastamisne on 21. sajandi alguse eesti kultuuri kontekstis üks võtmeküsimusi: eesti omakeelse kultuuri püsimajäämine sõltub suures osas sellest, kuivõrd eesti keele õpetus suudab kasvatada noore põlvkonna eesti keele keskseks. Niisuguse eesmärgi nimel eesti emakeele didaktikaga tegeldes on 2007 lisaks varasemale alustatud koostööd Tartu Ülikooliga. EÕIK korraldas TLÜ ja TÜ õppejõudude osavõtul Põhja- ja Lõuna-Eesti õpetajatele eraldi infopäevad TLÜ-s ja TÜ-s, jagades loengute kõrval osalejatele u. 50 lk materjalimapi, mis sisaldas funktsionaalse lugemisoskuse arendamise moodsate teaduspõhiste võtete ülevaate ja rohkesti mitmesuguseid ülesandeid eri vanuses õpilastele. Kavandatud on üikoolide koostöö aastal 2008. Varem puudus keskus, kus oleksid koos kas või kõik eesti (emakeele) õpikud, töövihikud, metoodikakirjandus (k.a üldõpetuse osa, mis emakeelt hõlmab), ala inimeste bibliograafiad jms, mille üle juba Eesti Vabariigi esimesel perioodil on põhjust uhke olla ja mis lubaks metoodilise mõtte arengut nii kaardistada kui ka sellele toetuda. EÕIK töö olulisi tahke on seepärast olnud ja on ka aastal 2008 nii kohaliku kui rahvusvahelise L1 didaktikakirjanduse hankimine nii ostudena (iga aasta u. 5000 kr eest) kui annetustena (ligi võrdväärses mahus). Emakeeleõpetusliku mõtte retrospektiivseks jäädvustamiseks ja didaktika ajaloolise mõtte näitamiseks aktuaalsete tahkude osutamiseks on 2007 lisaks varem aruantule Eesti Keele Instituudi toel koostatud samas majas paikneva Pedagoogika Arhiivmuuseumi kõigi emakeeleõpetusega seotud trükiste bibliograafia alates 1816 ja jätkatud muid bibliograafiaid, k.a TLÜ ja TÜ käsikirjaliste uurimuste oma (vt ka toimetiste kohta); lugemisühingu materjali alusel on korrastatud kõigi teadusasutuste lugemisuurimuste ülevaade, k.a käsikirjalised. Samas liinis anti 2007 EKI ja koostajatoetuste najal välja EÕIK toimetiste „Eesti keele ruum“ mahukas avateos „Mihkel Kampmaa ja tema pärand“ (TLÜ Kirjastus, toimetanud Viivi Maanso), mis muuhulgas sisaldab Kampmaa bibliograafiat. Juba ennetavalt on 2008. aastal avaldamiseks kavandatud analoogilised kogumikud Nikolai Remmeli ja Johannes Valgma 100. sünniaastapäevaks, sõlmitud asjakohased kokkulepped ja asutud koguma kolleegide mäletusi neist. Taotleme aasta 2008 kirjatustegevuse osalist rahastamist. Plaanis on 2008 jätkata ühingute, õpetajate ja koolidega koostööd ning avalikke seisukohavõtte. Lisaks eelnimetatud EÕIK ja TÜ ühisüritustele on nt 2007 peetud loenguid Tõnissoni-instituudi kaudu, esinetud 6 korral Tallinna ja Viljandi koolides, juhendatud Viljandi õpetajaid emakeeleolümpiaadi asjas jpm. Ala populariseerivaid ja probleemartikleid emakeeleoskuse ja õppekava teemal on EÕIK liikmetel ilmunud Oma Keeles, Õpetajate Lehes, Sirbis jm, mida kõike on kavas jätkata. EÕIK likmed jätkavad ka riigi tasandi komisjonides (haridussõnastiku koostamise töörühm, meediaõpetuse ainenõukogu, eesti keele ja kirjanduse ainenõukogu jm). 2008. aastal plaanitakse jätkata rahvusvahelist koostööd Soome Emakeeleõpetajate Liiduga, Eudora ja ADORE projektipartneritega ning võtta osa rahvusvahelistest teadusfoorumitest keeleõppe valdkonnas. Samuti annavad arendustegevusele, eriti õpetajate moodsa teabega varustamise tahult EÕIk raames kaalu doktorantide tööd (nt EÕIK liikme Katrin Aava emakeeleõpetusuurimus ja Krista Kerge juhendatava Helin Puksandi lugemisuuring üldhariduskoolis). 2008. aastaks kavandatu lõpetab eeltööd eesti keele didaktika uurimis- ja teabekeskuse väljaarendamiseks. EÕIK peaks edaspidi muutuma kahe riigiülikooli ühiselt hallatavaks või vähemalt TÜ-d formaalselt kaasavaks uurimuspõhise teavituse keskuseks, mille ülesanne on koondada eesti keele metoodika alast uurimispotentsiaali kogu emakeeleõppe, k.a kirjandusõpetuse valdkonnas ja jõudumööda pidevalt vahendada L1 omandamise ajakohast teavet kogu maailmast.