This website uses cookies to store user session information. By using our website you consent to our terms of use. Read more
I agree
"Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus" project MOBJD558
MOBJD558 "Strongmen in Southeast Asia: Opium, Coercion and Local State Formation (1.09.2020−31.08.2022)", John Allen Buchanan, Tallinn University, School of Humanities, Centre for Landscape and Culture.
MOBJD558
Võimurid Kagu-Aasias: oopium, võim ja riigiloome
Strongmen in Southeast Asia: Opium, Coercion and Local State Formation
1.09.2020
31.08.2022
R&D project
Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus
ETIS classificationSubfieldCERCS classificationFrascati Manual classificationPercent
2. Culture and Society2.13. Political Science and AdministrationS170 Political and administrative sciences 5.6 Political science70,0
2. Culture and Society2.11. Social SciencesS230 Social geography 5.9 Other social sciences30,0
PeriodSum
01.09.2020−31.08.202281 359,42 EUR
81 359,42 EUR

Šani osariik Birmas oli II maailmasõja järgse Kagu-Aasia üks poliitiliselt kõige killustunumaid piirkondi, kus riigitüürist sõltumatult valitsesid ja ühiskondlikku kontrolli omasid mitukümmend kohalikku võimumeest. Mis põhjustel löövad võimurid läbi teatud arenguriikide piirkondades, ent mitte teistes? Uurimustöö vaidlustab levinud seisukohad, mille järgi võimurite esilekerkimist seletab tulusate ressursside nagu oopium või teemandid olemasolu, või keskse riigivõimu nõrkus. Selle asemel väidan, et ühiskondliku elu segipaisatuse perioodidel suudavad teatud indiviidid — kel on ka ligipääs ressurssidele — pakkuda uusi ellujäämisstrateegiaid ja selle abil kehtestada oma reeglid ja võim. Uurin võrdlevalt 20 võimurit Põhja-Laoses, Põhja-Tais ja Birma Šani ja Katšini osariikides. Minu fookus võimurite strateegiate psühholoogilistel elementidel näitab ainuüksi materialistlike seletuste suutmatust seletada nende võimul püsimist.
Burma’s Shan State became one of the most politically fragmented areas in the post-World War II period. Dozens of autonomous strongmen exercised social control independently of the central state. What accounts for the emergence of autonomous strongmen in areas of some developing states, but not others? My argument contests the views that the presence of profitable resources, such as opium or diamonds, or state weakness accounts for the emergence of autonomous strongmen. Instead, I argue that where access to resources coincides with societal dislocations, strongmen can exercise rulemaking authority by offering people new strategies of survival. My study employs comparative analysis of 20 strongmen in northern Laos, northern Thailand and Burma's Shan and Kachin states. My focus on the importance of the psychological elements of such strategies shows the inability of materialist explanations in themselves to account for the ability of autonomous strongmen to exercise social control.