"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6011
ETF6011 "Risosfääriprotsesside mõju metsaökosüsteemi kujunemisele erineva liigilise koosseisuga puistutes põlevkivikarjääride puistangutel (1.01.2004−31.12.2007)", Krista Lõhmus, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
ETF6011
Risosfääriprotsesside mõju metsaökosüsteemi kujunemisele erineva liigilise koosseisuga puistutes põlevkivikarjääride puistangutel
Impact of rhizosphere processes on the formation of forest ecosystems in stands with different tree species compositions in open-cast oil-shale mining areas
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusT460 Puidu-, tselluloosi- ja paberitehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004240 000,00 EEK (15 338,80 EUR)
01.01.2005−31.12.2005225 882,35 EEK (14 436,51 EUR)
01.01.2006−31.12.2006230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2007−31.12.2007236 160,00 EEK (15 093,37 EUR)
59 593,92 EUR

Igal aastal tekib Eesti põhilise energiatoorme - põlevkivi karjääriviisilisel kaevandamisel hulgaliselt metsanduslikku rekultiveerimist vajavaid puistanguid, viimase 40 a jooksul üle 12000 ha, millest on metsastatud üle 9000 ha. Põlevkivi karjääriviisilist tootmist on otstarbekas jätkata ligikaudu kahekordses senises mahus, samal ajal halvenevad uutes karjäärides tekkiva tehnogeense mulla omadused seoses kaevesügavuse suurenemisega. Teiseks probleemiks on ebaproportsionaalselt suur kodumaiste ja introdutseeritud okaspuuliikide osatähtsus, mida on kasutatud üle 90% karjäärimaa metsastamisel. Lehtpuupuistud on stabiilsemad, suurema haiguskindluse ja väiksema põlenguohuga.Risosfääriprotsessid on määrava tähtsusega metsaökosüsteemide kujunemisel, nende roll suureneb ebasoodsates mullatingimustes Vastavad andmed põlevkivikarjääride metsade kohta valdavalt puuduvad, esialgsed tulemused on projekti taotlejatel ühe sanglepiku ja kasvuhoonekatses Eesti kolme majanduslikult tähtsama liigi - arukase, hariliku männi ning hariliku kuuse kohta.Projekti eesmärgiks on saada uusi teadmisi risosfääriprotsesside mõjust metsaökosüsteemi kujunemisele erineva liigilise koosseisuga puistutes põlevkivikarjääride puistangutel. Kompleksses alusuuringus analüüsitakse mitmete erialade teadlaste poolt looduslikes tingimustes (sh rajatavates katsekultuurides) juure- ja mullaparameetreid ning mikroobikoosluste karakteristikuid juured-muld kontiinuumis puistute erinevas arengustaadiumis. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutatakse ka kasvuhoonekatseid erinevate puuliikide seemikutega. Fooniandmetena hinnatakse valikaladel puistute maapealse osa koguproduktsiooni ning lehe- ja peenjuurevarise lagunemise dünaamikat. Tulemused on uue tunnetusliku väärtusega metsaökosüsteemide risosfääriprotsesside seaduspärasuste osas ja võimaldavad anda praktilisi soovitusi põlevkivikarjääride metsastamiseks muutuvates ökoloogilistes ja majanduslikes tingimustes säästva arengu seisukohalt.
In Estonia forest rehabilitation of large open-cast oil-shale mining areas is carried out every year since 1960. During the last 40 years more than 9000 ha have been afforested. It is economically reasonable to continue open-cast mining of oil shale (main energy source to produce electricity in Estonia) in ca 20000 ha. In new open-cast mining areas the oil shale layers are located deeper, hence, the quality of mining detritus is decreasing. Another problem is related to disproportional high share of coniferous stands in previous oil-shale mining areas. Deciduous stands increase soil fertility; they are more resistant against fires, pests and diseases.The rhizosphere processes have a key role in the formation of forest ecosystems, especially on harsh soil conditions including calcareous stony detritus. Information on rhizosphere processes in oil-shale mining detritus concerning the main indigenous tree species (Scots pine, Norway spruce, silver birch, alder species) is extremely scarce. The main aim of the project is to obtain new information on the impact of rhizosphere processes on the formation of forest ecosystems in open-cast oil-shale mining areas. Microbiological, chemical and physical characteristics of soil-root contiinuum will be estimated in natural conditions incl new experimental plantations to be created. Pot experiments will be used to prove the hypotheses on the tree species-related.effect of roots on mining detritus. In selected stands total above-ground production will be estimated and decomposition dynamics of leaf and root litter analysed for background information.The results increase our understanding of mechanisms how the development of forest ecosystems in calcareous mining detritus is affected by rhizosphere processes and allow giving recommendations for silviculturalists in changing ecological and economical conditions.