See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6966
ETF6966 "Kultuuri topograafia: vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis (1.01.2007−31.12.2010)", Aurika Meimre, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Tallinna Ülikool, Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut.
ETF6966
Kultuuri topograafia: vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis
Topograpy of Culture: Russian Intellectuals in Estonia as a Summer-residents
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH595 Vene keel ja kirjandus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2007
Tallinna Ülikool, Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007194 400,00 EEK (12 424,42 EUR)
01.01.2008−31.12.2008194 400,00 EEK (12 424,42 EUR)
01.01.2009−31.12.2009186 624,00 EEK (11 927,45 EUR)
01.01.2010−31.12.2010169 644,00 EEK (10 842,23 EUR)
47 618,52 EUR

Käesolev projekt on osa TLÜ slaavi filoloogia osakonna kultuuriloolisest laiaulatuslikust projektist “Eesti kultuuri topograafia: vene aspekt”, kus suvitajatele lisaks uuritakse ka teisi muudel lühiajalistel visiitidel Eestis viibinud vene kultuuritegelasi, sh ka neid, kes erinevatel aegadel ja põhjustel on hiljem valinud oma püsivaks või pikemaajaliseks elukohaks Eesti. Käesoleva projekti teema on oma olemuselt uudne ja aktuaalne, eelkõige tänu sellele, et viimasel ajal on üha sagedamini hakatud uurima tavakultuuri. Nimetatud teemast on tänaseks kujunenud terve isesesisev uurimissuund, mille peamiseks uurimisobjektiks on inimene oma elu mitmekülgsuses. Inimkogemuse rekonstruktsioonid, millistega me puutume kokku neis uurimustes, on tähtsad rahvuskultuuri lahtimõtestamisel. Seega on kavandatav projekt tähtis nii eesti kui ka vene kultuuri rolli mõistmisel, aga ka nende ühtses kultuuriruumis esinevatest vastastikustest mõjudest arusaamisel. Eesti suvituskohad olid (ja on ka täna) vene inimese kultuuriruumi üheks osaks. Siinsed suvitajad ei olnud pelgalt kohaliku ilu nautlejad. Nad omandasid siinseid kultuuritraditsioone, osalesid kohalikus elus, tutvusid kohalike eestlastega. Suvitamise ajal loodud tutvustest on hiljem räägitud ja kirjutatud erilise soojustundega, esindades Eestit sel kujul oma kultuuris. Suvitajate teema uurimine vene kultuuris on alles hoogu sisse saamas. Praeguseks on teemat uuritud vaid masside diskursuse raames. Osaliselt on eelkirjeldatud teemat käsitlenud ka „provintsi“ fenomeni uurinud teadlased. Snised uurimused on piirdunud Venemaa endaga. Kavandatav projekt aga väljub selle piiridest. Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida vene kultuuritegelastest suvitajate ajaloolis-kultuurilist ja sotsiaal-kultuurilist unikaalset fenomeni Eesti oludes, näidata siinse puhkuse mõju nende loomingule ning vastava temaatika avaldumist nende loomingus, aga ka kaardistada vene kultuurieliidi puhkekohad Eestis. Samavõrd tähtis eesmärk on uurida vene kultuuritegelaste-suvitajate mõju eesti kultuurile. Eesmärkideni kavatsetakse jõuda läbi järgmiste meetodite rakendamise: semiootilise uuringu meetod, lokaalse teksti meetod, ajaloo kirjeldamise sünkrooniline ja diakrooniline meetod ning lausvaliku meetod. Suvitajte kontseptide uurimise aluseks võetakse järgmiste tunnuste dihhotoomia: a) loodus – kultuur; dünaamika – staatika kui elukvaliteet; rahulikkus – närvilisus; „vaba“ (loomulik) – „sunnitud“ (ebaloomulik) käitumine; kultuurilise heaolu olemasolu – puudumine; b) oma – võõras; kultuur – tsivilisatsioon.
The present project is a part of a large-scale Tallinn University Slavonic Department cultural studies project “Estonian Cultural Topography: The Russian Aspect” which aims both at study of persons who rented Estonian dachas, or spent their summer holidays in Estonia, and Russian intellectuals who after short-time visits for various reason at different points in time moved to Estonia as permanent residents, or stayed in this country for very long periods of time. The subject of the present project is in itself fairly new and promising thanks to the rising interest in researches in fields of every-day culture and life issues. The abovementioned theme has already formed a whole trend within the humanities, and its main objects are human beings in complexities of their lives. The personal experiences we learn while doing a research of such a kind is indispensable for better understanding of links between various cultures, like Estonian and Russian ones. Estonians can see itself through the Russian point of view. In this respect the project planned is crucial for better understanding of the notions of Estonian and Russian cultures, and for influences they cause on each other while being an entity in the cultural space. Estonian dachas used to belong (and still do belong) to the cultural and spiritual space of Russian people. Russian tenants of local dachas were more than just passive observers: They were becoming familiar with Estonian culture, took part in the local life, made friends among Estonians, and after coming back from their vacation spoke very highly of Estonia, and represented Estonia in Russian culture. Within the context of Russian culture, the study of “dacha” began in a relatively recent time. At present, this issue is studied in the context of mass-discourse. To some extent the problem is explored in connection with the phenomenon of Russian provincial text. The main goals of the project are: To study the phenomenon of Russian intellectuals as summer-residents in Estonia from historical and cultural, and from social and cultural viewpoints; to map the resorts preferred by Russian intellectuals; to show the influence of Estonian resorts on the art of Russian intellectuals, and to study thematic clusters related to these resorts; to study the influence of Russians visiting Estonian countryside on the culture of Estonia. For example the Russian futurist Igor Severyanin, who stayed in Toila for many times even before the October Revolution in 1917. We can see his influence to the Estonian literature, especially to the young Estonian poet Henrik Visnapuu. Other example is violinists David Oistrakh, who spent in Pärnu his holidays in 1970es. As a result, Pärnu had become the place, where every summer take place Music Festivals named by Oistrakh. The goal will be achieved through applications of such methodical techniques as semiotic approach, the method of local texts, historical description in the synchronic and diachronic aspects, and a large-scale method. At the initial stage of the project, summer-residents can be defined with the help of the following dichotomies: nature vs. culture; dynamic vs. static as the quality of life; tranquillity vs. uproar; “free” (natural) vs. “strained” (unnatural) behaviour; the presence of cultural welfare vs. the absence of cultural welfare; native vs. foreign; culture vs. civilization.