See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF6039
ETF6039 (ETF6039) "Vene ja ingeri puit Narva kaudu Amsterdami börsile - rahvusvaheline metsa- ja metsasaadustekaubandus 17. sajandi viimasel veerandil. (1.01.2005−31.12.2008)", Enn Küng, Rahvusarhiiv.
ETF6039
Vene ja ingeri puit Narva kaudu Amsterdami börsile - rahvusvaheline metsa- ja metsasaadustekaubandus 17. sajandi viimasel veerandil.
The Export of Russian and Ingrian Timber via Narva to the Market of Amsterdam -the International Trade of Timber and Timber By-Products in the Last Quarter of the 17th Century
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Rahvusarhiivkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2005−31.12.2005117 647,06 EEK (7 519,02 EUR)
01.01.2007−31.12.2007120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2008−31.12.2008120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
30 527,22 EUR

Kavandatav uurimisprojekt võimaldab vastata mitmetele ülihuvitavatele majandusajaloo küsimusele. Tegemist ei ole kitsa uurimusega Narva kaubanduslikest suhetest, vaid see on uurimus rahvusvahelise kaubakapitalismi ja kapitalistlike suhete arengust ühel konkreetsel turukanalil (Venemaalt Narva kaudu Amsterdami) konkreetsete kaubaartiklite (mets ja metsasaadused) näitel. Projekti esmaseks ülesandeks on anda ülevaade riiklikust metsakaubanduspoliitikast Rootsis ja Venemaal ning selle poliitika elluviimise tingimustest kohalikul turul, s.o Narvas. Teiseks tuleb jälgida kauba liikumist tootmiskohtadelt (Loode-Venemaa ja Ingerimaa metsadest) lao- ja ümbertöötlemiskohta Narva jõe suudmealale ja sealt Amsterdami börsile. Kolmandaks puht kaubandustehniline ning kasumiga seonduv probleemistik, s.o kasumimarginaalid, hinnaerinevused puidu ülesostul raielankidel, esmasel ostul-müügil Narva turul ja lõppmüügil Amsterdami börsil, s.o eristada tuleb kolme liiki hindu: tootmis-, ülesostu- ja müügihinnad. Milline oli müügikasu pärast tollikohustuste, prahirahade, kindlustuste jt n-ö kulude (nagu kaupade peale ja mahalaadimine, kaalumine) mahaarvamist tulust võrreldes investeeritud kapitaliga? Kui suur oli puhaskasum? Pidades silmas, et suuremõõduliste puidusaaduste (mastid, palgid) prahirahad olid kõrgemad väikesemõõdulistes kaupadest, kerkib küsimus, kui suur oli ühe või teise kulutuse osa lõpphinnas erinevate puidukaupade puhul? Millised olid hinna ja kasumi kõikumised läbi aegade? Millised olid prognoosid ja ka spekulatsioonid? Oluline on ka jälgida agentide, ülesostjate ja esindajate tegevust nii tootmis- kui ka müügikohtades. Eksisteerisid mitmed vahelülid: metsa omanik, langetaja, transport, ülesostja, vahendus, meretransport, kindlustaja, börsimaakler, spekulant, ülesostja, tarbija. Samuti tuleb püüda vastata küsimusele, kas Narva kaudu toimunud suuremahuline metsakaubandus sõltus ainult tellija olemasolust Lääne-Euroopas või oli määravaks riigi poolt kohapeal n-ö võõrastele kaupmeestele kehtestatud liberaalsed kauplemistingimused? Arvestada tuleb ka Vene tsaari suhtumist suurt rahvusvahelist nõudlust evivate vene kaupade väljaveosse Arhangelski asemel Läänemere-tee kaudu. Kuna tegemist on erinevaid regioone hõlmava projektida, siis on projekti üheks eesmärgiks jälgida kohalikke arusaamu ja vastuolusid. Peamiselt tuleb silmas pidada erinevaid ärikultuure (ka õigusruumi mõttes) Venemaal, Narvas ja Amsterdamis, sellest tulenevaid vastuolusid
The planned research project will enable to answer several particularly interesting questions of economic history. The study will not focus strictly on the business relationships of Narva, it will deal with the development of international trade capitalism and capitalist relationships on the example of a particular trade channel (from Russia via Narva to Amsterdam) and particular trade articles (timber and timber by-products). The primary aim of this project is to give a review of national timber trade policies in Sweden and Russia, and the conditions of fulfilling this policy on the local market, i.e. in Narva. Secondly, one has to trace the movement of goods from the places of their production (the forests of North-Western Russia and Ingermanland) to the place of stocking and remanufacturing at the mouth of the River Narva, and from there to the market of Amsterdam. Thirdly, the problems relating to the trading techniques and profits, i.e. marginal profits, price-differences between purchasing timber at the felling area, primary purchase and sale at the market of Narva, and the final sale at the market of Amsterdam, i.e. one has to differentiate between three kinds of prices: production, purchase and sale prices. What was the profit after subtraction of the custom duties, shipment costs, insurance fees and other so-called expenses (such as freighting and weighing the goods) from the income in relation to the invested capital? How big was the net profit? Keeping in mind that the shipment of large timber products (masts, beams) was more expensive than that of small-sized goods, the question would arise: with different timber products, how great was the part of one or another expenditure in the total cost? How much did the profits fluctuate throughout the whole period? What were the prognoses and speculations? It is also important to trace the activities of agents, purchasers, and representatives both at the places of production and selling. Several intermediaries existed: the owner of the wood, the feller, the transporter, the purchaser, the mediator, sea transport, insurance company, the stock broker, the speculant, the purchaser, the consumer. Also, one has to try to answer the question, whether the capacious timber trade through Narva depended only on the existence of subscriber in Western Europe or was the main factor the local liberal trading conditions for foreign merchants arranged by the state. One has also to consider the attitude of the Russian Czar towards exporting highly demanded Russian goods via the Baltic instead of Archangel. Since the project includes various regions, one of its aims is to follow the controversies aroused by that.