"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8887
ETF8887 "Liberaalsed lojaalsused ja kosmopoliitsed kohustumused. Kaasaegsed ja ajaloolised perspektiivid. (1.01.2011−31.12.2014)", Eva Piirimäe, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8887
Liberaalsed lojaalsused ja kosmopoliitsed kohustumused. Kaasaegsed ja ajaloolised perspektiivid.
Liberal Loyalties and Cosmopolitan Commitments. Contemporary and Historical Perspectives.
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH130 Filosoofia ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Kaasaegses moraali- ja poliitikafilosoofias on tugev suund arendada välja rahvusluse ning patriotismi teooriaid, mis oleksid kooskõlas liberaalse universalismiga ning toetaksid ka kosmopoliitseid eesmärke nagu ülemaailmne rahu, demokraatia, solidaarsus ning õiglus. Kaks sellist tüüpi teooriat on kirjanduses saavutanud juhtiva positsiooni – liberaalne rahvuslus ning põhiseaduslik patriotism. Kavandatav projekt uurib nende teooriate kooskõlalisust ning stabiilsust. Projekt uurib erinevatel tasanditel liberalismi suutlikkust ühildada kolme keskset põhiväärtust (autonoomia, lojaalsus, moraalne võrdsus), pöörates erilist tähelepanu assotsiatiivsete ning inimlike kohustumuste suhtele. Esiteks uuritakse puhtteoreetilisel tasandil liberalismi ja väärtuspluralismi suhet. Teiseks uuritakse võimalust, et täpsem eristus ideaalsete (abstraktsete) ning 'realistlike' (kontekstuaalsete) kosmopoliitse liberaalse rahvusluse ning põhiseadusliku patriotismi teooriate vahel võimaldab lahendada vaidlused nende seesmise kooskõlalisuse ning vastastikuste eeliste osas. Kontekstuaalsetes teooriates pööratakse erilist tähelepanu probleemidele, mis tekivad rahvusvaheliste suhete jätkuvast ebastabiilsusest ning püsivast asümmeetriast rahvusvahelistes võimusuhetes. Kolmandaks uuritakse selliste teooriate stabiilsust. Oluline meetod selleks on ajalooliste teoreetiliste vaidluste rekonstrueerimine. Paljud 18. saj. – varase 19. saj. autorid püüdsid ühendada rahvuslust või patriotismi kosmopolitismiga, püüdes tungida patriotismi ja rahvusluse moraalipsühholoogiasse nii kodusel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Erilist tähelepanu pöörati sealjuures küsimusele, kuidas on võimalik ühiskondi sõjalise ja kaubandusliku konkurentsi tingimustes reformida. Üks laialtlevinud seisukohti oli, et moraalselt soovitatavad kosmopoliitse patriotismi või liberaalse rahvusluse vormid ei realiseeru, või vähemalt ei suuda jääda stabiilseks, ilma põhjalike ümberkorraldusteta kaasaegsetes kaubanduslikes ning rahvusvahelistes suhetes. Kuna paljud kosmopoliitsed teooriad rakendati samas sageli rahvuslike või patriootlike programmide teenistusse, võib nimetatud ajaloolisi teoreetilisi vaidlusi käsitleda ka kui näiteid väljapakutud lahenduste ebastabiilsusest. Neljandaks püütakse projektis arendada edasi liberaalse rahvusluse ning põhiseadusliku patriotismi diskursuste uurimise metodoloogiat, pöörates erilist tähelepanu teooria ja retoorika suhtele neis diskursustes.
There is a powerful trend in recent moral and political philosophy towards delineating theories of nationalism and patriotism that would be compatible with liberal universalism and would even promote certain cosmopolitan goals, such as global peace, democracy, solidarity, and justice. Two general varieties of such theories of cosmopolitan liberal loyalty in particular have established a prominent position in the literature–liberal nationalism and constitutional patriotism. The proposed project will assess the coherence as well as stability of these theories. Viewing liberalism as sensitive to the not easily combinable values of autonomy, loyalty, moral equality, the project will study the possible mutual accommodation of these values at different levels. Particular attention is given to the relationship beteen associative and human duties. First, the relationship of liberalism to value pluralism will be submitted to scrutiny. Second, it is suggested that some of the theoretical disputes on the internal coherence as well as respective merits of the two theories of liberal loyalty can be clarified by distinguishing between ‘ideal’ (abstract) and ‘realist’ (contextual) versions of these theories. Third, the stability of such theories will be studied. Here, inspiration is drawn from historical debates on patriotism and cosmopolitanism. A number of 18c. and early 19.c. authors took serious interest in ways of combining patriotism with cosmopolitanism. They provided sophisticated ‘realist’ theories of the moral psychology of patriotism both at the domestic and international level, paying particular attention to the difficulties of transforming societies under the pressures of international commercial and military competition. There was a wide awareness that the morally commendable forms of cosmopolitan patriotism or liberal nationalism are not likely to realise, or at least not likely to remain stable, without a fundamental reorganisation of modern commercial and international relations. At the same time, these debates also serve as examples of the instability of proposed solutions, insofar as the cosmopolitan theories were often turned into vehicles of nationalist or patriotic causes in political debates. Fourth, an attempt will also be made to refine the methodology of studying the actual discourses of liberal nationalism and constitutional patriotism by studying the relationship of reason and rhetoric in such discourses.
Projekti teemaks olid liberaalse lojaalsuse teooriate (liberaalne rahvuslus ja põhiseaduslik patriotism) käsitlused partikulaarsete ja kosmopoliitsete kohustumuste suhtest. Projekti eesmärgiks oli uurida nende teooriate seesmist kooskõlalisust, stabiilsust ning omavahelisi seoseid, vaadeldes nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid näiteid. Erilise tähelepanu all oli nende seos väärtuspluralismi kui metaeetilise positsiooniga. Üheks kandvaks uurimisliiniks sai Johann Gottfried Herderi poliitiline filosoofia, mille kohta pakuti välja radikaalselt uudne tõlgendus, kontekstualiseerides selle valgustusajastu kahes suuremas vaidluses (patriotismi võimalikkus modernses riigis ning rahvusvahelise antagonismi ületamise võimalused Euroopas ja globaalselt). Sealjuures näidati ajaloofilosoofilise dimensiooni (varase ja hilise ajaloofilosoofia, Herderi Euroopa-käsitluse) olulisust tema positsiooni mõistmisel. Samal ajal näidati ka Herderi poliitilise filosoofia relevantsust kaasaegsetes vaidlustes, arendades tema ideede läbi M. Walzeri eristust kahte tüüpi universalismi vahel (korduv ja katva-seaduse universalism). Samuti näidati, kuidas Herderit ka 19. sajandil tõlgendati mitte ainult rahvusluse esiisa, vaid ka kosmopolitismi ja rahvaste vahelise vendluse ideelise eeskujuna. Sellist mitmekesist retseptsiooni võib seletada viitega Herderi katsele kombineerida erinevaid väärtusi ja kohustumusi: ideaaltasandil osutus see kombinatsioon võimalikuks, kuid lagunes siseriiklike ja rahvusvaheliste konfliktide "mitte-ideaalsetes" tingimustes. Kaasaegsetest teooriatest uuriti analüütiliselt liberalismi põhieeldust (inimeste moraalset võrdsust ja vabadust) ning selle võimalikke aluseid/alusetust ning analüüsiti silmapaistvamaid näiteid erinevatest teooriatest, milles on käsitletud liberalismi, patriotismi ja kosmopolitismi seoseid (Berlin, Habermas, Nussbaum). Ühe läbiva joonena toodi välja nende teooriate "ideaalsed" ja "mitte-ideaalsed" (kontekstiseotud) variandid.