"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7391
ETF7391 "TOLMELDAJATE KORJEKÄITUMINE PÕLLUMAJANDUSMAASTIKES: PÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE MÕJU (1.01.2008−31.12.2011)", Marika Mänd, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF7391
TOLMELDAJATE KORJEKÄITUMINE PÕLLUMAJANDUSMAASTIKES: PÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE MÕJU
FORAGING BEHAVIOUR OF POLLINATORS IN FARMLAND: IMPACT OF AGRICULTURAL PRACTICES
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)50,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008309 600,00 EEK (19 787,05 EUR)
01.01.2009−31.12.2009297 216,00 EEK (18 995,56 EUR)
01.01.2010−31.12.2010297 216,00 EEK (18 995,56 EUR)
01.01.2011−31.12.201118 996,00 EUR
76 774,17 EUR

Põllumajandusliku tootmise intensiivistumine on viinud kiirele liikide arvu langusele agraarmaastikes. Nii on tolmeldajate üldist ja laiaulatuslikku arvukuse vähenemist täheldatud Ameerika, Aasia ja Euroopa põllumajandusaladel. Samas on tolmeldajad olulised mitte üksnes põllumajanduses vaid kõikjal maismaa ökosüsteemides. Putuktolmlemise vähenemine ohustab nii entomofiilsete kultuurtaimede kvaliteeti ja kvantiteeti ning sellest tulenevalt nende konkurentsivõimet, vaid ka looduslike liikide ellujäämist. Tingituna moodsa põllumajandusliku tootmise kahjuliku mõju vähendamise vajadusest bioloogilisele mitmekesisusele, on oluline selgitada lokaalsete ja regionaalsete faktorite osatähtsust tolmeldajate liigirikkusele ja arvukusele. Selle projekti eesmärgiks on: 1. Hinnata põllumajanduse keskkonnameetmete efektiivsust Eestis. Selleks selgitatakse maastikustruktuuri, maakasutuse intensiivsuse ja elupaikade mitmekesisuse mõju kimalaste koosluste struktuurile. 2. Määrata erinevate kultuurtaimede toiteväärtus kimalastele ja kindlaks teha nende agronoomilised vajadused. Selleks uuritakse ressursi jaotust, nektari ja õietolmu kvaliteeti ja kogust õisikutes seoses erinevate väetiste koguste ja kombinatsioonidega ühest küljest ning kimalastele korjeks vajalikku aega ja metaboolseid kulutusi teisest küljest. 3. Selgitada pestitsiidide subletaalsete dooside toimet kimalaste toitumiskäitumisele ja nende füsioloogilisele seisundile. Selleks uuritakse insektitsiidide subletaalsete dooside toime mõju kimalaste korjeulatusele ja toidutaimede valikule ühelt poolt ja teiselt poolt gaasivahetustsüklitele ja südame tööle iseloomustamaks nende kokkupuutejärgset füsioloogilist seisundit. Need uued teadmised aitavad kaasa nii meemesilaste kui ka looduslike tolmeldajate kaitsestrateegiate arendamisele ning põllumajanduse keskkonnameetmete tõhustamisele. Efektiivse tolmeldamisteenuse tagamine muudab entomofiilsete kultuurtaimede saagid garanteeritumaks ja aitab kaasa looduslike taimepopulatsioonide säilimisele, mis omakorda soodustab tolmeldajate populatsioone.
General and widespread shortage of pollinator abundance and diversity in agricultural landscapes of America, Asia and Europe gives cause for alarm. Reduction of pollination service threatens not only the quantity and quality of entomophilous crops and hence its competitiveness, but also the survival of native plant species. Because of the need to reverse the damaging impacts of modern agricultural practice on biodiversity, it is important to understand the relative role of local and regional factors in regulating the species richness and abundance of pollinators in these habitats. The aims of this project are: 1. To assess the effectiveness of agri-environment schemes in Estonia. For this purpose, the effect of landscape structure, land-use intensity, and habitat diversity on community structure of bumble bees will be investigated. 2. To determine the nutritional value of various crops for bees and to specify their agronomic requirements. For this purpose, the resource partitioning of bees in relation to availability of nectar and pollen in inflorescences on plots receiving different amounts and combinations of fertilizers will be quantified and data will be analysed in relation to the metabolic costs of foraging. 3. To study, through a novel experimental methodology, the effects of sublethal doses of insecticides on the foraging behaviour and the physiological state of bumble bees. For this purpose, bumble bee foraging behaviour will be quantified by measuring their foraging distances and analysing their pollen loads while bumble bee physiology will be quantified by measuring the patterns of discontinuous gas exchange cycles and heart activity of bees poisoned by pesticides. These new insights will aid the development of strategies to protect both wild and domestic pollinators and help develop more effective agri-environment schemes that aim to conserve pollinators. Provision of adequate pollination services will help achieve more reliable crop yields from insect-pollinated crops as well as sustain populations of native flora, which in turn benefit pollinator populations.