"Sihtfinantseerimine" projekt SF0180026s11
SF0180026s11 (SF0180026s11) "Sekulariseerumine (deinstitutsionaliseerumine ja dekristianiseerumine): religioon Eestis uusajast tänapäevani (1.01.2011−31.12.2016)", Riho Altnurme, Tartu Ülikool, Usuteaduskond.
SF0180026s11
Sekulariseerumine (deinstitutsionaliseerumine ja dekristianiseerumine): religioon Eestis uusajast tänapäevani
Secularization (de-institutionalization and de-Christianization): Religion in Estonia from the Modern Period to the Present
1.01.2011
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.2. TeoloogiaH180 Kristliku kiriku ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.2. TeoloogiaH190 Mittekristlikud religioonid 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH270 Ühiskonna ja majanduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Usuteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201140 090,00 EUR
01.01.2012−31.12.201240 150,00 EUR
01.01.2013−31.12.201340 150,00 EUR
01.01.2014−31.12.201440 150,00 EUR
01.01.2015−31.12.201540 150,00 EUR
01.01.2016−31.12.201640 150,00 EUR
240 840,00 EUR

Uurimisteema raames käsitletakse tänapäeva Eesti religioosset olukorda ja selle tekkepõhjuseid. Eesti on näide äärmiselt sekulariseerunud Euroopa riigist. Sekulariseerumisena käsitletakse religioossuse institutsionaliseerituse vähenemist (deinstitutsionaliseerumist) ja kristlike praktikate ning uskumuste taandumist (dekristianiseerumist). Kombineeritakse sotsiaalajaloo, kultuuriantropoloogia ning kaasaegseid tekstianalüüsi meetodeid religiooniloo ning sotsiaalteaduste meetodeid (peamiselt kvalitatiivseid) tänapäeva religiooni uurimisel. Uuenduslik on religioossuse erinevate väljendusvormide analüüs üheks tervikuks seostatuna. Uurimisteema tulemusena avarduvad arusaamad religiooni kohast ühiskondlikes ja kultuurilistes protsessides Euroopas (Eesti kui äärmusliku juhtumi näitel) uusajast tänaseni.
This research project examines the genesis of the contemporary religious situation in Estonia. Estonia is an extremely secularized European country, characterized by the diminishing institutionalization of religion (de-institutionalization) and the decline of the Christian practices and beliefs (de-Christianization). The methods of social history, cultural anthropology, and modern textual analysis are combined with social sciences methods (mostly qualitative). This innovative project analyzes the different manifestations of religiosity. The research project will expand the understanding of the place of religion in the European social and cultural processes from the modern period to the present by using Estonia as a radical example.
Eesti kui uusajal valdavalt luterliku maa ajalooline pärand on kujundanud tänast religioosset olukorda mitmel viisil. Luterlik mõtteviis andis võimalusi kaugeneda institutsioonidest, selles mõttes sekulariseerumiseks. Hernhuutlik vagadus samas tugevdas kogukondlikkust ja eneseteadvust. Eestlaste rahvuslik identiteet ei ole seotud ühegi religiooniga. Marksismi ja ateismi mõjude tõestamine üldisele mentaliteedile on osutunud keerukaks. Sotsiaalsete protsesside mõju uurimine on projekti edasiarendamisel oluline teema. Eestis leidis 1960. aastail aset Lääne omale sarnane sekulariseerumisprotsess, kuigi erinevus on selle vormis. Kirikute tegevus sekulariseerumise ärahoidmisel on olnud ebapiisav, kuigi mitte märkamatu. Seniste tulemuste põhjal võib järeldada, et sekulariseerumise juures võib näha religiooni transformeerumist seniste etableerunud religioonide nõrkuse taustal. Pigem võib rääkida muutustest religioossuse väljendusvormides kui religiooni taandumisest.