"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9180
ETF9180 "Seedetrakti ja koduse keskkonna mikroobide kooslus ning nende seos allergiahaiguste ja ülekaalulisuse tekkega Eesti lastel (1.01.2012−31.12.2015)", Kaire Heilman, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF9180
Seedetrakti ja koduse keskkonna mikroobide kooslus ning nende seos allergiahaiguste ja ülekaalulisuse tekkega Eesti lastel
Diversity of microbes of intestinal tract and house dust and relationship with allergy and obesity in Estonian children.
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB660 Pediaatria 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201512 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Allergiahaiguste ja ülekaalulisuse esinemissagedus on tõusnud viimastel aastakümnetel üle kogu maailma. Eestis on atoopiline sensibiliseerumine ja allergiahaigused sagenenud nii laste kui ka täiskasvanute hulgas. Allergia sagenemise üheks põhjuseks arvatakse olevat inimeste vähenenud kokkupuude mikroorganismidega. Loomkatsetes on leitud, et teatud mikroobide kooslus kodutolmus vähendab allergiahaiguse riski. Ka soolestiku mikroobid võivad kas soodustada või ära hoida allergiahaiguse teket. Varem tehtud uuringutest selgus, et esimesel viiel eluaastal oli Eesti lastel allergiahaigusi harva ja selle põhjuseks arvati olevat Eesti laste suur kokkupuude mikroorganismidega – kõrge endotoksiini tase kodutolmus ja rikkalik sooletrakti mikrofloora. Viimastel aastatel on aga Eesti laste soolefloora muutunud sarnaseks kõrge elatustasemega riikide inimeste omaga. Andmed kodutolmu mikroobide muutuste kohta aga puuduvad. Seedetrakti mikrofloora muutustega seostatakse mitmete nn „arenenud ühiskonna” ehkki „elustiili” haiguste esinemissageduse suurenemist. Eesti laste ja noorte hulgas suureneb ülekaaluliste hulk. Viimastel aastatel on ka ülekaalulisust hakatud seostama seedetrakti mikrofloora muutustega ning loomakatsetes on leitud, et ülekaalulistel isenditel domineerivad teatud mikroobid (Firmicutes). Ülekaalulisus on omakorda riskiteguriks allergia tekkes ning allergiahaiguse raskemaks kuluks. Seni kasutatud kultiveerimismeetoodil saab määrata vaid 20-80% mikroobidest. Molekulaarset metoodikate (pürosekveneerimine) kasutamine võimaldaks täpsemini hinnata seedetrakti mikroobide arvukust ja liigirikkust ning korreleerida tulemusi kliiniliste andmetega. Meil on olemas andmed kolmes prospektiivses allergiauuringus (algusaastatega 1993/94; 1997/98 ja 2006/08) osalevate laste kohta (allergia, kehakaal ja pikkus, elamistingimused) ning uuritavatelt on kogutud rooja-, vereanalüüsid ning 1997/98. aastal sündinud laste kodudest on korjatud ka 2 tolmuproovi 11 aastase vahega. Soovime uurida Eesti laste seedetrakti mikrofloora muutusi viimase 15 aasta jooksul, täpsustades molekulaarsete meetoditega, millised bakterid omavad olulist rolli allergiahaiguste ning ülekaalulisuse tekkes. Tahame hinnata ka kodutolmus leiduvate mikroobide koosluse muutust ning selle mõju allergiahaiguste tekkele.
xThe prevalence of allergic diseases and obesity has increased worldwide. The atopic sensitization and allergy diseases have increased during the last years in Estonian children as well as in adults. One reason for the increase of allergy might be changed lifestyle with a less microbial pressure. Diverse microflora of environment and certain microbes in dust could decrease the risk of development allergy. Also gut microflora has crucial role in the development of immune responses and microbes could enhance or decrease the risk of allergy. From the allergy study reveals that Estonian children had lower prevalence of allergies and at the same time they were more exposed to different microorganisms – higher endotoxin level in house dust, more bacteria in gut. However, the life style in Estonia has changes rapidly towards “western life style” and surprisingly the gut microflora of Estonian children has become more similar to high income countries one’s. Unfortunately we do not have data about changes of microflora in house dust. The changes in microflora have been also associated with increase of „life style diseases“. The increasing prevalence of obesity has become a very important health problem in many countries and recent studies have shown rapid increase of obesity among Estonian children. Studies have shown that gut microflora could have influence on body weight and in obese animals dominate Firmicutes bacteria. Overweight is a risk factor for severe allergic disease. With investigations of gut microflora based on classical microbiological methods only 20-80% of gut microbes are cultivable. New molecular technology (pyrosequencing) has given a powerful possibility to estimate the diversity of microbes and to relate these findings with clinical data. Study groups comprised from children of three prospective allergy studies started in years 1993/94, 1997/98 and 2006/2008. The children had recruited and followed up according to the same study protocol. We have collected data about allergies, body weight and height and living condition. Also we have collected blood and stool samples from different ages. From homes of children born in 1997/98 we have two dust samples in 11 years interval. Or aim is to describe cut microbiota changes during the last years in Estonian children and it relationship with allergy and obesity and to study the microbes’ in house dust and its changes over the years and its impact on the development of allergy.
Allergiahaigused ja ülekaalulisus sagenevad ja üheks põhjuseks arvatakse olevat organismi ja keskkonna mikroorganismide mitmekesisuse vähenemine ning mõne mikroobi domineerimine või puudumine. Ülekaalulisuse ja allergiahaigused on aga omavahel riskiteguriks. Uuringu eesmärgiks oli uute molekulaarsete meetoditega selgitada, millised soole- ja keskkonnabakterid omavad rolli allergia ja ülekaalulisuse tekkes. Soolefloora uurimiseks kasutati pürosekveneerimist (PS), PCR denatureeriva gradiendiga geelelektroforeesi (DGGE). Pürosekveneerimisega leiti, et 5- ja 12aastaste allergiaga ja allergiata laste soolefloora oli sarnane ning domineerisid Bacteroides, Prevotella ja Dialister perekonda kuuluvad bakterid. Allergiata lastel oli rohkem Actinomycetaceae ja Coriobacteraceae sugukonna baktereid ning atoopilise sensibilseerumisega lastel oli väiksem Akkermansia bakterite hulk ja esinemissagedus. Varasemad uuringud näitasid, et bifidobakterid kaitsevad allergia eest. PS-ga ei leitud aga Bifidobacteria esinemises erinevust, mistõttu uuriti bifiodobakterite olemasolu edasi DGGE-ga ega tuvastatud allergia seisukohast bifodobakterite esinemise erinevust. Plaanis oli ka uurida kodutolmus leiduvaid baktereid, teades, et endotoksiini suurem hulk kaitseb allergia eest. Eeldasime, et aastatega on tolmu mikrobiaalne mitmekesisus vähenenud. Kahjuks selgus uuringu käigus, et 1998. aastal kogutud tolmuproove ei saa uurida pürosekveneerimisega, kuna proovid on korduvalt sulatanud, mille käigus võib tekkida mõne mikroobiliigi ülekasv. Seetõttu otsustati kõlbliku uuritava materjali puudumisel uuring ära jätta. Kolmanda eesmärgina plaaniti uurida seedetrakti mikrofloorat rasvunud ja tervetel lastel, teades, et rasvunutel on mikroflooras rohkem Firmicutes baktereid ning vähem bakteroide. Otsustati koguda ülekaalulise lapse, tema normkaalulise õe/venna ja ema roojaproovid. Kogutud analüüsid on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega plaanis analüüsida kalorimeetriliselt ja pürosekveneerimisega.