See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt SLOKT12034T
SLOKT12034T "Bioloogiliselt raskesti lagunevate ainete kõrvaldamine reoveest füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste meetoditega vesikeskkonna saastekoormuse vähendamiseks (1.01.2012−31.12.2014)", Taavo Tenno, Tartu Ülikool.
SLOKT12034T
Bioloogiliselt raskesti lagunevate ainete kõrvaldamine reoveest füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste meetoditega vesikeskkonna saastekoormuse vähendamiseks
Recalcitrant substances removal from wastewater by physical and biological methods for pollution reduction
Bioloogiliselt raskesti lagunevate ainete kõrvaldamine reoveest füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste meetoditega vesikeskkonna saastekoormuse vähendamiseks
1.01.2012
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.9. Keskkonnaohtlikke aineid käsitlevad uuringudP305 Keskkonnakeemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolpartner01.01.2012−31.12.2014
AsutusRiikTüüp
SA Archimedes
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.2014173 790,00 EUR
173 790,00 EUR
Programm “Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuses (KESTA)”

Direktiivi 2000/60/EÜ alusel on vaja Eestis kehtestada erimeetmed vee reostamise vastu konkreetsete saasteainete või saasteainerühmadega, mis põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu, sealhulgas ohtu joogivee võtmiseks kasutatavale veele. Kuna põhilise reovete puhastamise meetodina kasutatakse tänapäeval bioloogilist puhastust, eemaldatakse veest põhiliselt neid reoaineid, mis lagunevad bioloogiliselt suhteliselt kergesti. Samas sisaldavad erinevad tööstuslikud reoveed saasteaineid, mis on biopuhastuse suhtes püsivad, ei lagune biopuhastusprotsessi käigus ega ka veekogudes ning veevooludes sealolevate organismide abil ja jäävad püsima vees või kogunevad põhjasettesse. Selliste püsivate ja toksiliste ühenditega reostunud reovee osakaal on Eestis piirkonniti väga suur. Kõikides põlevkivi töötlevates ettevõtetes tekib tootmisprotsessist sõltuvalt spetsiifilise koostisega reovesi, mille töötlemisel ei saa üheselt üle kanda mujal maailmas väljatöötatud tehnoloogiaid. Sellest tulenevalt on vajalik panustada reovee-spetsiifiliste tehnoloogiate arendamisesse. Uuringu eesmärgiks on täiustada reoveepuhastuse klassikalist skeemi (reovee eelsetitamine-aeroobne biopuhastus-järelsetitamine - anaeroobne biopuhastus) – oksüdatiivsete (osoonimine, O3/H2O2, H2O2/UV, Fenton protsess (H2O2/Fe), UV/TiO2 jt.) ja adsorptiivste protsessidega (tseoliitide või aktiivsöe doseerimine reovette), et kõrvaldada bioloogiliselt raskesti lagunevaid aineid (persistent organic pollutants), parandada BHT/KHT suhet ning reovee puhastusastet ja selle kaudu vähendada saastekoormust. Püsivate orgaaniliste saasteainete hulka kuuluvad väga erinevad saasteained (pestitsiidid, orgaanilised lahustid, PCB, antioksüdandid, farmatseutilised preparaadid, jt.) Oma püsivuse tõttu bioloogilise oksüdatsiooni suhtes läbivad nad biopuhastusprotsessi suures osas transiidina ning satuvad veekogudesse, pinnasesse, põhjavette ja sealt tagasi veeringlusse. Reovete puhastamisprotsessi täiendamine on hädavajalik siseveekogude, -voolude ning rannikuvete saastekoormuse vähendamiseks ning vastavate ökosüsteemide seisundi parandamiseks.
KirjeldusProtsent
Alusuuring30,0
Rakendusuuring70,0