See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6647
ETF6647 "Kinnisvaraõiguse moderniseerimine Eestis 19.-21. saj. (1.01.2006−31.12.2008)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF6647
Kinnisvaraõiguse moderniseerimine Eestis 19.-21. saj.
The Modernization of Real Estate Law in Estonia in 19th-21th century
1.01.2006
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. Õigusteadus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2006−31.12.2008
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
01.01.2007−31.12.2007180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
01.01.2008−31.12.2008180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
34 512,30 EUR

Enamiku Euroopa õiguskordade moderniseerimine toimus järk-järgult 19.-20. sajandi jooksul. Selle protsessi käigus ületati varasemale seisuslikule õigusele omased piirangud. Kinnisvaraõigus on üks neid valdkondi, kus moderniseerimise käigus läbi viidud muudatused lammutasid tasapisi mitte ainult seisuseõiguslikke tõkkeid modernse eraõiguse arengu teel, vaid lõid aluse ka ühiskonna sotsiaalsete struktuuride moderniseerimisele. Ühtlasi on kinnisvaraõigus sõlmpunkt, mis olulisel määral mõjutab teisi eraõiguse valdkondi ja institutsioone. Taotletava uurimisprojekti raames on plaanis analüüsida kirjeldatud protsessi ajaloolist kulgu Eesti eraõiguses 19.-20. sajandil ning täita sellega oluline uurimislünk eesti õigusajalooteaduses. Uurimuse metoodika on meie senises tradistioonis uudne, sest analüüs haarab õiguskultuuri toimimise erinevad tasandid: seadusandliku, õiguspraktilise ja õigusteadusliku. Eelkõige õiguspraktika roll õiguse uuendamisel või selle uuendamise takistamisel on probleem, mis on seni jäänud uurimisest välja ja mille analüüs võimaldab ka rahvusvahelises plaanis olulisi järeldusi teha. Ühtlasi saab projekti käigus välja töötada metoodilise mudeli edasiste uurimuste jaoks ja teha järeldusi õiguskultuuri sisemiste toimemehhanismide osas, mis ulatuvad õigusajaloo kitsamast valdkonnast teiste juriidiliste distsipliinide alale. Projektiga püstitatud uurimisülesanne võimaldab lülituda rahvusvahelisse diskussiooni õiguse moderniseerimise üldküsimustes, eelkõige aga õiguspraktika soodustava või takistava rolli osas moderniseerimisprotsessides ning avada õigusajaloolise perspektiivi eesti ajalooteaduse moderniseerimisuuringutes.
The majority of European legal orders were gradually being modernized during the 19th and 20th century. In the course of this process the limits characteristic of the earlier estate law were surpassed. In particular, real estate law became one of the areas where the changes induced by modernization did not merely remove the hindrances to the development of modern private law, but also created a basis for the following modernization of social structures. Furthermore, real estate law was an important junction point with great influence paid on other fields and institutions of private law. In the course of this research project, it is planned to analyse the above mentioned processes' historical development in Estonian private law in 19th and 20th century and thus fill a substantial research gap previously unattended in Estonian legal history. In the light of our current tradition, the research method is novel, since the analysis in question will encompass various levels of legal culture: legislative, practical and jurisprudential. In particular, the role of legal practice as factor of modernization - or in hindering such a development - is a question that has not been researched before and, if tackled, makes it possible to draw conclusions that are important also in the international context. Furthermore, during the project a new methodological model for further research can be developed. The conclusions thus drawn, concerning the inner working mechanisms of legal culture, extend in significance from the narrower area of the legal history to the fields of other legal disciplines. This research task, once completed, makes it possible to take part in the international discussion over the general problems of modernization, and in particular about the role of legal practice in either hindering or assisting modernization processes, as well as open a juridical perspective in the modernization studies in Estonian history.