See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)" projekt EKKM14-330
EKKM14-330 "Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine ja toimetamine (1.01.2014−31.12.2018)", Tiiu Reimo, Tallinna Ülikool, Akadeemiline Raamatukogu.
EKKM14-330
Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine ja toimetamine
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH110 Paleograafia, raamatuteadus, epigraafia, papüroloogia 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH230 Kaasaja ajalugu (kuni umbes aastani 1800) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)35,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)40,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Akadeemiline Raamatukogukoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201410 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201511 800,00 EUR
01.01.2016−31.12.201611 800,00 EUR
01.01.2017−31.12.201713 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201817 000,00 EUR
63 600,00 EUR

Projekti lõppeesmärk on kõikide Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia osade ilmumine teaduslikult kommenteeritud, süstematiseeritud ja kaalutletud kujul. Kõikide osade ilmumine antud programmiperioodi (2014–2018) vältel ei ole ilmselt võimalik (täpsemat ajakava vt all). Võimalik ning äärmiselt oluline on antud hetkel Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine viia riikliku rahastuse ning pädeva teadusliku kureerimise alla. Kuivõrd eestikeelse raamatu nimestikud põhinevad eesti keele printsiibil, siis tuleb võõrkeelsete raamatute nimestikud korrastada mõnevõrra teisel viisil. Hoolikalt tuleb kaaluda Eestis ilmunud ning Eesti kohta või Eesti autorite mujal ilmunud trükiste süstematiseerimise põhimõtteid. Sellised küsimused eeldavad uurijapoolset pilku, lähenemist ja analüüsi. Oluline ning vajalik on laiendada projektiga seotud isikute ringi eeskätt teaduslike peatoimetajate näol. Samuti on eri protsessidesse vaja kaasta toimetajaid (sisuline toimetamine, erinevate keelte toimetamine, tehniline toimetamine), tõlkijaid ning ka IT-spetsialiste/programmeerijaid (väljavõtted raamatukogu andmebaasist ESTER trükifaili). Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamise ja toimetamise puhul ei ole tegemist otseselt ühegi riikliku programmi Eesti keel ja kultuurimälu I perioodi projekti jätkuga, kuid kindlasti on see seotud mitmete teiste projektidega, kuna kujutab endast ülivajalikku faktuaalset ning analüütiliselt kaalutletud infokogumit, millele on võimalik toetuda nii aja-, raamatu- ja teadusloolastel kui ka kirjandus- ja kultuuriloolastel, aga ka kõikide teiste valdkondade uurijatel, kes vajavad ülevaadet ühe kindla valdkonna kujunemisest teatud ajaperioodil (olgu selleks nt arhitektuuri, tehnika või toidukultuuri areng siinses regioonis). Ära nimetada tuleks, et tänu Liina Lukase ja Jaan Unduski jt suurepärasele uurijapanusele on Eestis vanema Balti kirjakultuuri uurimine väga jõudsalt edenenud ning seda suunda tuleb kahtlemata edendada ning toetada. Oluliselt on Eesti vanema kirjanduselu ja trükitoodangu uurimisse panustanud ka Saksa teadlane Martin Klöker, kes töötab 2014. aastast UTKK vanemteadurina. Baltisaksa kultuuriloo uurimisega tegeleb jõudsalt ka Tallinna Ülikooli baltisaksa ajaloo professor Ulrike Plath. Jõudukoguva ja perspektiivse interdistsiplinaarse uurimisvaldkonna, ehk Eesti mitmekeelse ja mitmekultuurilise ajaloo (mis vaatleb eestlust ja baltisakslust ja muude rahvusgruppide kultuure kõrvuti) käsitlemise jaoks on Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia võimalikult peatne ilmumine hädavajalik. Praeguseks on uurijale kättesaadavad ülevaated vaid osast ehk vaid eestikeelse raamatu retrospektiivne bibliograafia. Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia võimalikult peatne valmimine oleks oluline ka seetõttu, et näiteks Läti sarnane võõrkeelne retrospektiivne rahvusbibliograafia (kuni aastani 1830) ilmus äsja ehk 2013. aastal. Ka selle mahuka teose puhul on tegemist aastakümnete pikkuse tööga. Sama vääriks ka Eestis aastakümneid tehtud bibliograafiline töö. Eesti sama perioodi raamatunimestike ilmumine võimaldaks uurijal kõrvutada ning ühiselt või võrdlevalt uurida nii omaaegse Eesti- kui ka Liivimaa kultuuri- ja kirjanduslugu. Ehkki Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamist tuleb mõtteliselt käsitleda koos vanema Balti kirjakultuuri uurimisega, on praktiliselt tegemist eraldiseisvate ja oma olemuselt erinevate projektidega. Samas ei saa kohe kindlasti välistada, et osadel juhtudel võib programmide täitjate osas esineda kattuvusi, mis rikastavad mõlemat poolt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et projektiperioodi jooksul viiakse retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine ja toimetamine pärast mõningast pausi uuesti uurijate(rühma) koordineerimise alla, vajadusel kaasatakse konsultantidena ka teisi Eesti väljapaistvaid uurijaid. Praktilises plaanis on projekti eesmärk jätkata Eestis ilmunud võõrkeelsete raamatute analüütilist bibliografeerimist raamatukogukataloogis ESTER. Lisaks sellele sisestatakse rahvustrükiste info ka rahvusbibliograafia andmebaasi, mis asub aadressil erb.nlib.ee ja mida haldab Eesti Rahvusraamatukogu. Oluline on sealjuures registreerida rahvustrükiste leidumus eri raamatukogudes, iseäranis vanema perioodi puhul, kus iga trükise puhul on sisuliselt tegemist haruldusega. Seda tööd on Eesti väiksemates maa- ja muuseumiraamatukogudes küll osaliselt tehtud, kuid ka see vajaks süsteemset läbivaatamist. Rõhutada tuleb, et lõppeesmärk on rahvusbibliograafia trükiste väljaandmine. Lisaks tasuta kättesaadavatele ja otsitavatele andmebaasidele on ülioluline anda välja Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia trükitud köited, mille lisandväärtus seisneb süstematiseeritud andmete esituses ning kommenteeritud ülevaadetes. Samuti on trükiste säilimine tagatud teistsugusel viisil kui elektrooniliste andmekogude puhul.
Projekti tulemusena viidi retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine väljaande jaoks moodustatud teaduslikult pädeva kolleegiumi juhendamise alla ning valmis Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia saksa-, ladina- ja muukeelse raamatu (1508-1830) bibliograafia edasist sisulist ja keelelist toimetamist vajav käsikiri.