"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7065
ETF7065 "Tallinna põhikooliõpilaste kodukeele uuring (1.01.2007−31.12.2008)", Mart Rannut, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
ETF7065
Tallinna põhikooliõpilaste kodukeele uuring
Home Language Survey Amongst Primary School Pupils in Tallinn
1.01.2007
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH360 Rakenduslingvistika, võõrkeelte õpetamine, sotsiolingvistika 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2007
Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007130 800,00 EEK (8 359,64 EUR)
01.01.2008−31.12.2008130 800,00 EEK (8 359,64 EUR)
16 719,28 EUR

Tallinna õpilaste kodukeele uuring teostatakse rahvusvahelise uuringu „Multilingual Cities Project“ raames, mille eesmärgiks on koguda, analüüsida ja võrrelda kolme Balti riigi pealinna Tallinna, Riia ja Vilniuse põhikooliõpilaste kodukeele kohta käivaid andmeid. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Tallinna koolide õpilaste keelelised ja hariduslikud vajadused, et paremini kavandada keelte õpetamist. Iga linna iseloomustab selle mitmekeelne ja –kultuuriline rahvastik, mille arengut on võimalik ennustada just põhikooliõpilaste keele variatiivsuse ja lojaalsuse mõõdikute abil. Uuring rajaneb mitmikküsimustel, mis on nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt võrreldavad. See võimaldab kirjeldada ja võrrelda keele mitmikprofiile (multiple language profiles) igas linnas eraldi kui ka koos. Iga keelerühma kohta luuakse keeleprofiil, millel on viis mõõdet: keelerepertuaar,keelepädevus, keelevalik, keeledominatsioon, keeleeelistus. Selle andmebaasi abil konstrueeritakse iga keelerühma jaoks eraldi (pseudo)kestusprofiil (pseudolongitudinal profile, klasside abil moodustatud aegrea alusel), põlvkondadevaheline keele ülekande-/ jätkusuutlikkusindeks (intergenerational language transmission / sustainability index) ja keele elujõulisusindeks (language vitality index). Lisaks eritletakse kooli keeleprofiil, mis põhineb õpilaste osalemisel ja vajadusel nende keelte õppes. Lõppeesmärgiks on panna need andmed keeltevahelisse ja rahvusvahelisse perspektiivi. Tulemused avaldatakse kahe monograafia kujul, eesti ja inglise keeles.
The Home Language Survey Amongst Primary School Pupils in Tallinn is carried out in the framework of international Multilingual Cities Project aimed at collecting, analyzing and comparing data on home language use amongst primary school pupils in Tallinn, Riga and Vilnius. The goal is to find out linguistic and educational needs of the pupils of Tallinn, in order to improve planning of language teaching. The survey is based on multiple questions on home language use. For each language group, the language profile consists of five dimensions, based on: the reported language repertoire, language proficiency, language choice, language dominance, and language preference. Based on this database, we construe a (pseudo)longitudinal profile, intergenerational language transmission scale and a language vitality index for each language group under consideration. In addition, a school language profile is specified on the basis of the data on children’s participation in and need for learning these languages at school. Our ultimate goal is to put these data in both crosslinguistic and crossnational perspectives. The age range of targeted pupils (8-12 years) and the coverage (at least 80%) of these pupils across all schools in Tallinn provides. The ambition is based on an inclusive approach, which includes denominative and non-denominative schools (or private vs public schools) and schools with different languages (e.g., Russian or Finnish) as medium of instruction. We will exclude, however, schools for special education in Tallinn. Taken together, the four dimensions of language proficiency, choice, dominance, and preference result in a language vitality index, the calculation of which is explained in Extra & Yagmur (2004:125-128). A school language profile will also be specified, which provides information about the available language instruction in and outside school, as well as the expressed need for instruction in a given language. The questionnaire has been tested previously on many occasions in the Dutch context (Extra et al. 2002). Primary school populations are good predictors of future language variation and language loyality. The data of the project are comparable with the outcomes of the (Extra & Yagmur, eds. 2004) obtained in Göteborg (Sweden), Hamburg (Germany), The Hague (Netherlands), Brussels (Belgium), Lyon (France), and Madrid (Spain). In addition, data will soon be available from Riga (Latvia) and Vilnius (Lithuania). The database for Tallinn will be analysed using the SPSS program. The results will be published in the form of two different monographs in Estonian (results for Tallinn) and in English (comparative view).