See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt VE399
VE399 "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (25.11.2008−30.11.2009)", Urmas Raudsepp, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut.
VE399
Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Strategic Environmental Impact Assessment of Saaremaa fixed link
Strategic Environmental Impact Assessment of Saaremaa fixed link
25.11.2008
30.11.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikoolpartner25.11.2008−30.11.2009
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituutpartner25.11.2008−30.11.2009
AsutusRiikTüüp
WSP Finland OY
PerioodSumma
25.11.2008−30.11.2009301 297,00 EEK (19 256,39 EUR)
19 256,39 EUR
välisleping WSP Finland OY

1. Suure väina veevahetust mõjutab põhiliselt tuul. Kõige soodsamad on NNW ja SSE tuuled, st tuuled mis puhuvad piki väina. Tugevate NNW tuulte statistiline korduvus on ~12 %, tugevate SSE tuulte statistiline korduvus on alla 5 %. Domineerivateks tuulteks on SW ja SSW tuuled, kusjuures SSW mõõdukate ja tugevate tuulte korduvus on vastavalt 13 ja 18%. Kuna SW ja SSW tuultel on ka põhjasuunaline komponent, siis mõjutavad ka need tuuled oluliselt voolamist Suures väinas. Kuna põhiliseks mõjuvaks jõuks süsteemis Liivi laht – Väinameri-avameri ja neid ühendavad väinad on tuul, siis on voolu kiirustel tugev sünoptiline ja sesoonne komponent, mis on põhjustatud suuremastaabiliste atmosfääriprotsesside poolt. Samuti on Suure väina vooluhulkades suur aastatevaheline muutlikkus. 2. Veevahetuse, lainetuse ja sette transpordi modelleerimisel tuleks kasutada HIRLAM mudeli tuule prognoosi andmeid. 3. Voolu kiirused väinas on suured. Aasta keskmine voolu kiirus on vahemikus 0.15-0.25 m s-1, maksimaalsed mõõdetud voolu kiirused tugeva tormi ajal, tuule kiirus 27 m s-1, olid 1 m s-1. Veevahetuses domineerisid väljavoolud, mis omasid märkimisväärset aastatevahelist muutlikkust. Veevahetus läbi Suure väina sõltub oluliselt ka jääkatte olemasolust Väinamere regioonis. 4. Täiendavad arvutused väikese võrgusammuga 2D hüdrodünaamilise mudeliga on vajalikud, kuna refereeritud töödes tehti arvutusi sundvõnkumiste mudeliga (sisuliselt punktmudel) ja 2D hüdrodünaamilise mudeliga, mille arvutusvõrgu samm oli 1 km. Võrgusamm 1 km on Püsiühendusega seotud ülesannete lahendamiseks ilmselt liiga suur. Arvutuste tegemiseks on vajalik teada püsiühendusega seotud konstruktsioonide (pealesõidu tammid, sillapostide mõõtmed ja asukohad) parameetreid.
1. Water exchange in Suur Strait is mainly affected by wind. The NNW and SSE are the most favorable. The frequency of the strong winds from respective direction is about 12 % and 5%, respectively. The dominating winds are from the SW and SSW with frequencies of 13% and 18%. The velocities have considerable variability at synoptic and seasonal time-scale. Also, water exchange in the Suur Strait has strong interannual variability. 2. HIRLAM wind forcing should be used for modeling of water exchange, waves and sediment transport. 3. From historical data, annual mean current velocity is between 0.15 and 0.25 m/s in the Suur Strait. Maximum current velocity exceeded 1 m/s was measured during storm when wind speed was 27 m/s. Water exchange was dominated by flow to Väinameri. The water exchange is significantly affected by the presence of ice. 4. High resolution numerical model (grid step less than 1 km) should be applied for the investigation of the water exchange in the Suur Strait
KirjeldusProtsent
Alusuuring10,0
Rakendusuuring90,0