See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9355
ETF9355 (ETF9355) "PEREPOLIITIKA, HOIAKUD JA SÜNDIMUSKÄITUMINE (1.01.2012−31.12.2015)", Mare Ainsaar, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF9355
PEREPOLIITIKA, HOIAKUD JA SÜNDIMUSKÄITUMINE
FAMILY POLICY, ATTITUDES and FERTILITY BEHAVIOUR
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS215 Sotsiaalsed probleemid ja heaolu, sotsiaalkindlustus5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 600,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 600,00 EUR
38 400,00 EUR

Senised empiirilised analüüsid on andnud erinevaid tulemusi perepoliitika mõjude kohta sündimusele. Kõige sagedamini leitakse, et kui seos eksisteerib, siis on see pigem kaudne kui otsene ning omab piiratud mõju sündimusele, eelkõige sündide ajastatusele, ning poliitika on küll vajalik, kuid ei ole üksi piisav tegur sündimuse mõjutamiseks. Üks seniste analüüside piiratuse põhjuseid võib seisneda subjektiivsete hoiakute ning väärtuste väheses arvestamises analüüsides. Projekti eesmärk on analüüsida perepoliitikate mõju käitumisele koos ühiskondlike ja individuaalsete hoiakutega. Analüüsidesse kaastakse ka teisi tegureid, nagu väärtused, jõukus, tunnetatud toetus. Teoreetilise alusena kasutatakse Beckeri ja planeeritud tegevuse teooria kombinatsiooni. Empiiriliste andmetena kasutatakse rahvusvahelisi uuringuid (ESS; Eurobaromeeter) ja Eesti regionaalset lapsesõbralikkuse monitooringut.
Empirical analyses produce mixed results about an impact of policies to fertility. While some reports found some effect, others deny causal relationship. The most frequent conclusion is that, even if there is a relationship between family policy and fertility, it is more indirect than direct, and has only a limited impact on birth rates, mostly on timing of child birth or that family policy is necessary, but not sufficient fertility factor. One reason of failure of policy- fertility surveys might be limited introduction of individdual subjective behavioural background indicators like attitudes. The project analyses an impact of family policy on fertility behaviour in combination with public and individual attitudes. Because of complexity of fertility decisions also other additional micro and macro background indicators are involved into analyses (values, income level, perceived supports etc). The project will use combination of two theories - expanded Becker’s theory and planned behaviour theory. For empirical analyses combination of micro and macro level surveys are used.
Projekti eesmärk oli analüüsida perepoliitikate mõju inimeste sündimuskäitumisele kombinatsioonis ühiskondlike ja individuaalsete hoiakutega. Analüüsides võeti arvesse ka teisi tegureid, nagu väärtused, perekäitumine, jõukus, tunnetatud toetus ühiskonna poolt. Analüüsid näitasid, et riikide üldine rahalise toetuse absoluutväärtus peredele on kümne viimase aasta jooksul suurenenud, kuid riikide suhteline toetus (võtab arvesse ka üldise jõukuse taseme muutust) näitab erinevaid trende eri riikides. Projekt kasutas perepoliitika mõõtmiseks mitmeid perepoliitika indikaatoreid. Tulemused näitasid, et perepoliitika eri valdkondadel on mõju ka sündimusele, kuid sündimus on mõjutatud ka paljude teiste tegurite poolt ja teiste tegurite arvestamisel ei pruugi perepoliitika otsene mõju sündimusele olla tugev. Selgelt on perepoliitikal olemas mõju perede majanduslikule toimetulekule ja seega laste ja lastega inimeste laiemale heaolule. Sündimus Euroopas on enim mõjutatud soovitud laste arvust, riigi üldisest jõukuse tasemest. Seega on üheks sündimuse analüüsi võtmeteguriks soovitud laste arvu määravate tegurite analüüs.