"Sihtfinantseerimine" projekt SF0032473s03
SF0032473s03 (SF0032473s03) "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana (1.01.2003−31.12.2007)", Sirje Olesk, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0032473s03
Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana
Cultural History as an Agent in Creating Estonian Literature
1.01.2003
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2003−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.2003875 000,00 EEK (55 922,69 EUR)
01.01.2004−31.12.20041 032 000,00 EEK (65 956,82 EUR)
01.01.2005−31.12.20051 087 000,00 EEK (69 471,96 EUR)
01.01.2006−31.12.20061 087 000,00 EEK (69 471,96 EUR)
01.01.2007−31.12.20071 452 500,00 EEK (92 831,67 EUR)
353 655,10 EUR

Teema toetub oma empiirilises osas Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatavatele allikmaterjalidele, mis haaravad eesti kirjaliku sõna ajaloo alates 17. sajandist ja on eriti rikkalikud 19.-20. sajandi kirjanduslike allikate poolest. Teema taotluseks on senini eesti kirjandusloos käibivate tekstide, persoonide, müütide jm kinniskujutelmade intertekstuaalne analüüs, mis hõlmaks laiemat ühiskondlikku konteksti, püüdes kokkuvõttes avardada nii kirjanduse, kultuuri kui ka ajaloo käsitlust. Teema metodoloogiliseks aluseks on kultuuriantropoloogias, sotsioloogias ning kultuuriloolistes ja soo-uurimuslikes töödes kasutatavate meetodite rakendamine arhiivis säilitatavate fiktsionaalsetele ja mittefiktsionaalsetele (ilukirjanduslikud käsikirjad, mälestused, elulood, kirjavahetused jne) allikmaterjalidele. Niisugune valdavalt uushistoristlik lähenemine peaks avama uusi ja avaraid perspektiive. Uurimuse keskmeks on rahvusliku kirjanduse ideoloogiad ja kontekst erinevatel etappidel, kirjanduslike ja kultuurilooliste institutsioonide ajalugu ja nende ülesehitamise strateegiad ning kultuuriloos/kirjanduses oluliste isikute biograafiad kultuuriloo allikatena.  Teema raames käsitletakse kaasaegsete meetoditega  rahvuskirjanduse keskseid loojaid (Kreutzwald, Hurt, Tuglas, Suits, Alver) ja institutsioone . Teemal on tugev rakenduslik aspekt, sest samavõrd kui teema uurimuslik osa toetub arhiivile, areneb arhiiv edasi uurimusliku osa toel (andmebaasid, allikapublikatsioonid, kogude täiendamine).
The empirical component of this research theme is sustained by the source materials deposited at the Cultural Archives of Estonia, which include textual documentation from the 17th century onwards, with particularly rich deposits from the 19th and 20th centuries. The goal is an intertextual analysis of texts, persons, myths and other staple images of Estonian literary history, while providing a wider social context, which should enhance literary, cultural and historical studies. This theme finds its methodology from cultural anthropology, sociology, cultural and gender studies, and re-investigates fictional and non-fictional (manuscripts, memoirs, lifestories, correspondence) texts deposited in the Archives. Such new-historicist approach to texts should enable new and broader research perspectives. The focus of research is on various ideologies that have inspired Estonian literature in different periods, history of significant cultural institutions (e.g. Writers' Union, Cultural Archives, periodical "Postimees" or the formation "Young-Estonia"), agency of their establishment, historical re-investigation of biographies of symbolic persons in the creation process of Estonian literature (Kreutzwald, Hurt, Tuglas, Suits, Alver). This research theme carries a strong potential for application, because while the research aspect is based on the Archives, the Archives in turn will develop as a result of such research (extension of database, source publications, extension of deposit files).