"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT701
PUT701 "Referentsiaalsed vahendid eesti ja naaberkeeltes: eksperimentaalne lähenemine (1.01.2015−31.12.2018)", Renate Pajusalu, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
PUT701
Referentsiaalsed vahendid eesti ja naaberkeeltes: eksperimentaalne lähenemine
Referential devices in Estonian and adjacent languages: experimental approach
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201542 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201642 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.201742 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201842 600,00 EUR
170 400,00 EUR

Projekt keskendub minimaalsete referentsiaalsete vahendite (personaalpronoomenid, demonstratiivid, määratlejad) kasutusele referentidele viitamise ja nende tuvastamise protsessis erinevates suhtlussituatsioonides. Eelkõige on projekti eesmärk arendada meetodeid, mis toetaks korpusuuringutel põhinevaid vaatlusandmeid eksperimentaalsete uuringutega. Projekti käigus luuakse meetodid eri keelte referentsiaalsete vahendite võrdlevaks uurimuseks ja testitakse neid eest, lõunaeesti, vene ja soome keele materjali peal. Ühtlasi saadakse võrreldavad tulemused vaadeldavate keelte kohta. Uurimistööi põhivaldkonnad on: - ruumiliste kategooriate osa demonstratiivide referentsiaalses kasutuses füüsilises kontekstis; - ligipääsetavus ja muud olulised kategooriad pronoomenite kasutuses narratiivides; - (in)definiitsuse märkimine eri suhtluskontekstides; - eri pöördumisvormide valik suhtluses.
The research project focuses on the usage of minimal referential devices (personal pronouns, demonstratives and determiners) in the process of expressing and identifying referents in different conversational situations. An additional aim of the project is to corroborate observational data (based on corpus studies) by experimental studies. One of the main objectives is to develop methods for comparative study of referring expressions, and testing these methods to gather comparative data from Estonian, South Estonian, Finnish and Russian. First of all, the following domains of the use of referential devices will be studied: - the role of spatial characteristics in the reference potential of demonstratives in spatial context; - accessibility (and other relevant categories) in the use of pronouns in narratives; - marking of (in)definiteness in different conversational contexts; - the usage of address forms in different contexts.
Projekti raames uuriti eesti keele viitevahendeid (nimisõnafraasid, asesõnad, näitavad määrsõnad) ning pöördumisvorme ("sina" või "teie") eri kontekstides, samuti võrreldi eesti keelt teiste keeltega, eelkõige vene ja soome keele viitevahendite ja pöördumistega. Meetodina kasutati lisaks olemasoleva keelelise materjali analüüsile ka mitmeid uudseid katselisi andmete kogumise viise, millega õnnestus saada võrreldav materjal eri keeltes. Materjaliks olid näiteks samas situatsioonis eestlaste, venelaste ja soomlaste suulised kirjeldused suurte ruumiliste objektide (majade) kohta ja jutustused pildiseeriate põhjal, kuue emakeelega inimeste kirjutatud tekstid vastusena samadele situatsioonidele jms. Analüüsil kasutati nii statistilisi kui kirjeldavaid meetodeid. Olulisimaks tulemuseks on eesti (sh lõunaeesti) asesõnade süsteemi ja kasutuse põhjalik kirjeldus, mis arvestab erinevate kasutuskontekstidega. Selgus, et eesti keele viitevahendite kasutus sõltub ruumilise viitamise puhul eelkõige objekti distantsist, asendist teiste objektide suhtes, samuti sellest, kas objektist on varem räägitud. Ruumilise viitamise korral kasutatakse palju asesõna "see", "too" on suhteliselt harv. Distantsi ja kontrasti näitamiseks kasutatakse rohkem mitme demonstratiivi kombinatsioone, nt "see seal". Jutustuste puhul sõltub viitamisvahendi valik eelkõige viidatava mainimiskorrast (kas tegelane või ese on jutustuses uus või on temast juba varem juttu olnud), suulisele eesti keelele on seejuures väga omane sõna "üks" kasutamine uute referentide sissetoomisel (nt "üks poiss"). Samuti on projekti tulemustes oluline eesti keele võrdlemine naaberkeeltega. Selgus, et eesti keel on paljude keelepragmaatiliste nähtuste osas soome ja vene keele vahel, olles naabritega võrreldes n-ö "keskmine keel". See puudutab valikut „sina“ ja „teie“ vahel, demonstratiivide („see“, „siin“, „seal“) kasutust ruumilises kontekstis ning relatiivlausete kasutust objektide tuvastamisel („see maja, mis on eespool“).