"Muu" projekt B606B
B606B "Säästlikud veepuhastustehnoloogiad ja veeressursside integreeritud majandamine (17.04.2007−31.12.2008)", Mari Ivask, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž.
B606B
Säästlikud veepuhastustehnoloogiad ja veeressursside integreeritud majandamine
Sustainable technologies of water treatment and intergated management of water resources
Säästlikud veepuhastustehnoloogiad ja veeressursside integreeritud majandamine
17.04.2007
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB410 Mullateadus, põllumajanduslik hüdroloogia 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikoolpartner17.04.2007−31.12.2008
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledžpartner17.04.2007−31.12.2008
AsutusRiikTüüp
Tallinna Tehnikaülikool/ Tallinn University of Technology
PerioodSumma
17.04.2007−31.12.2008600 000,00 EEK (38 346,99 EUR)
38 346,99 EUR
HTM baasfinantseerimine/Baseline funding

Oleme uurinud valgla erinevate osade mullaelustikukooslusi, mille aktiivsus ja talitlus mõjutab otseselt pinnavee kvaliteeti, kuna mullas toimuvad protsessid (lagunemine, akumuleerumine, leostumine) mullaökosüsteemide aktiivsus ja mitmekesisus ning mullas liikuv vesi on tihedalt seotud. Ökosüsteemi funktsioneerimise ja kaitsemeetmete rakendamise seisukohalt on mullaelustikukoosluse olulisemad komponended: 1) mikroobikooslus ja vihmaussid, kes viivad läbi 95% kogu lagunemisest; ning 2) jooksiklased ja ämblikud, kes kiskjatena reguleerivad mulla ja rohurinde loomastiku arvukust. Mikrobioloogiliste andmete analüüs kinnitas, et mikroobne biomass erines oluliselt uuritud niidutüüpide vahel, kõige väiksem mikroobne biomass mõõdeti rannaniitude muldades, sellele järgnesid lamminiidud, kõige suurem mikroobne biomass mõõdeti pärisaruniitude muldades. Üleujutuse negatiivne mõju ilmnes mikroobse biomassi puhul. Mikroobikoosluse hingamise aktiivsus ei erinenud niidutüüpide vahel ja ei sõltunud üleujutuse kestusest. Lagundajakooslused sõltuvad niidutüübist ning niiskusetingimustest. Looduskaitselistel kaalutlustel tuleb hein luhast välja vedada ning ladustada, lagunev hein on oluline saasteainete allikas. Luhas niidetud heinast on kujunemas probleemne piiratud kasutusvõimalustega jääde.
We studied soil biota communities in different parts of catchment areas. Activity and function of soil biota has direct influence on surface water quality because of relationships between soil processes (decomposition, accumulation, leaching), activity of soil ecosystems and soil water. Considering the function of ecosystem and application of water protection measures the most important components of soil biota are: 1. Soil microbial community and earthworms regulating 95% of decomposition; 2. Carabids and spiders who are predators and regulate the abundance of soil communities. By microbiological data can be concluded that microbial biomass differs between different types of meadows, the smallest biomass was measured in soil of coastal meadows and the biggest in soil of boreo-nemoral meadows; in soil of floodplains the biomass had average value. The floodings had negative effect of microbial biomass. Respiration activity did not differ between meadows types and did not depend on duration of flooding. Decomposer communities are depending on meadow type and moisture conditions. By requirements of environmental protection the mowed phytomass must be transported away from the floodplains because decomposing herb is a source of contaminants. The mowed phytomass is a problematic waste material with limited possibilities for utilisation.
KirjeldusProtsent
Alusuuring50,0
Rakendusuuring40,0
Katse- ja arendustöö10,0