"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-23
HLK04-23 (HLK04-23) "Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu rahvusteaviku kogu (1.01.2004−31.12.2008)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
HLK04-23
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu rahvusteaviku kogu
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.20041 075 875,00 EEK (68 760,94 EUR)
01.01.2005−31.12.2005650 000,00 EEK (41 542,57 EUR)
01.01.2006−31.12.2006650 000,00 EEK (41 542,57 EUR)
01.01.2007−31.12.2007650 000,00 EEK (41 542,57 EUR)
01.01.2008−31.12.2008820 300,00 EEK (52 426,73 EUR)
245 815,38 EUR

Eesmärgid, tähtsus. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu on asutatud 1909. a. eesmärgiga tagada rahvusteaviku kui eesti rahvusliku kultuuripärandi strateegiline säilitamine, süstemaatiline täiendamine ja uurimine. 95 aastat on raamatukogu seda eesmärki täitnud. KMAR on järjepidevalt kogunud, säilitanud ja teinud uurijatele kättesaadavaks eestikeelset trükisõna ning muukeelset eestlastega seotud kirjandust. KMAR püsimise aluseks on olnud ja jäävad kogude komplekteerimise, korraldamise ja hoiustamise traditsioonid. KMAR põhiülesandeks on ka järgneval viiel aastal eesti keeles ja Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute komplekteerimine, alaline säilitamine, süstemaatiline täiendamine ja uurijatele kättesaadavaks tegemine. Arhiivraamatukogu etendab olulist rolli eesti kultuuriloo nn valgete laikude uurimisel ja teadvustamisel. Eesti rahvusteavik peab saama tervikuna kirjeldatud elektronkataloogis. Paljud säilinud eesti kirjakeele, kultuuri ja teaduse ajaloo alased trükitud allikmaterjalid on väga halvas seisundis ning uurijaskonnale peaaegu kasutamiskõlbmatud. 1998-2000 Eesti teadusraamatukogudes läbi viidud uuring (projekt THULE) näitas, et kahjuks on 75% eesti trükistest (ilmunud peamiselt ajavahemikus 1850-1990) väga happelisel paberil. Et tagada rahvusteaviku säilimine tulevastele põlvedele on vaja intensiivistada säilitusalast tegevust. Kuna valdav enamus eesti kultuuriruumis loodud ja sellega seotud informatsioonist esineb kirjalikul kujul, siis nõuab kirjaliku kultuuripärandi säilitamine ja laialdasemalt kättesaadavaks muutmine ennekõike adekvaatset ja igakülgset teavet säilikute seisundi kohta. 2003.aastal koostati UNESCO projekti Memory of the World eesti teadus- ja arhiivraamatukogude ühisprojekti THULE III raames eesti rahvustrükise Punane Raamat 1632-1850, mis sai teoks peamiselt Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu fondide baasil. Ohustatud ja konserveerimisele määratud Punasesse Raamatusse arvatud trükistest tuleb kiiresti valmistada nii tagatis- kui kasutuskoopiad ning teha need digitaalsel kujul kättesaadavaks kõigile uurijatele, et võimaldada eri teadusvaldkondade ühisuuringuid Euroopa kontekstis. Eestiga ja eestlastega seotud trükiproduktsiooni permanentsuse taotlemise eelduseks on stabiilsus kogumisel ja võimalikuit ühtlaste tingimuste püsimine. Säilitamiskeskkonna alalhoidmisel on oluline nii tehniline kui ka intellektuaalne baas. Rahvusteaviku koqu üldiseloomustus. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu rahvusteaviku kogule pandi alus 1909. aastal. Arhiivraamatukogu hakkas täitma rahvusraamatukogu ülesandeid ning täidab neid tänini. Arhiivraamatukogu tegevuse algaastail saadi trükiseid seltsidelt, tsensoriarhiividelt, trükikodadelt, kirjastustelt, toimetustelt, teistelt raamatukogudelt, üksikisikutelt jne. Rahvusteavikute komplekteerimise on hiljem taganud valitsuste sundeksemplarimäärused {alates 1918. aastast), ostusummad, kogumistöö, annetused ning vahetus. Arhiivraamatukogu fondid täienevad aasta-aastalt nii jooksva kirjandusega kui ka järelkomplekteerimise teel, sama nimetust võetakse arvele kuni kolm eksemplari. Annetuste ülejäägid paigutatakse reservfondi. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus on kõige täielikum ja paremini säilinud rahvusteaviku kogu, mis sisaldab üle 98% eesti vanemast trükisest (kuni 1917). Rahvusteaviku kogu jaguneb nelja eri ossa: 1) eesti raamat, 2) baltica raamat, 3) perioodika, 4) erikogud (30 nimelist memoriaalkogui, ÕES-i kogu, väiketrükis, maakaardid). Arhiivraamatukogu kogude suuruseks on seisuga 31.12.2003: 808 430 arvestusühikut, sh. 656 062 raamatut, 136 853 jadaväljaannet, 5648 maakaarti, 7128 nooti. Elektronkataloogi ESTER on kantud 39,8% ehk 321 487 ühikut. 2003.a. oli AR-il 1370 lugejat, kes külastasid raamatukogu 3414 korral. Laenutusi oli ca 19 700, konsultatsioone jagati 1500 korral. Tulemused. Tagatakse eesti rahvustrükise säilimine vastavalt UNESCO ja IFLA nõuetele. Kogudele võimaldatak