"Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus" projekt MOBJD7
MOBJD7 "Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad) (1.09.2017−31.08.2019)", Uku Lember, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus.
MOBJD7
Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)
Queer life-world in late Soviet Estonia (1960-80s)
1.09.2017
31.08.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
PerioodSumma
01.09.2016−31.08.201966 424,00 EUR
66 424,00 EUR

This postdoctoral project aims at filling a large research gap by studying LGBT history of Soviet Union after Stalin (1953-1991) in the Estonian example. The study aims to analyse communicative networks and identification patterns among queer people through extensive oral history research. Queer history of post-Stalinist Soviet Union is generally understudied; contemporary Estonia offers good empirical materials and moderately tolerant academic environment for completing such a task. The project will promote democratization of civic society and offer important and interesting results to wider public. Academically, the study will contribute to better understanding of late soviet individualisation processes and personal identification patterns with large social categories (such as Soviet state, ethnicity, and profession); it will also help to explore methodological issues with applying Western queer theory in the Eastern European context.
Järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus peale Stalini aega (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise teel. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud; tänapäeva Eesti pakub selliseks tööks head empiirilist materjali ning keskmiselt tolerantset akadeemilist keskkonda. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotisaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; uuring aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.