"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-44
EKRM04-44 (EKRM04-44) "Eesti piiblitõlgete leksikaalne ja grammatiline andmebaas (1.01.2004−31.12.2008)", Kristiina Ross, Eesti Keele Instituut.
EKRM04-44
Eesti piiblitõlgete leksikaalne ja grammatiline andmebaas
Lexico-grammatical database of Estonian Bible Translations
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2005−31.12.2005115 000,00 EEK (7 349,84 EUR)
01.01.2006−31.12.2006115 000,00 EEK (7 349,84 EUR)
01.01.2007−31.12.2007185 000,00 EEK (11 823,65 EUR)
01.01.2008−31.12.2008500 000,00 EEK (31 955,82 EUR)
64 870,31 EUR

Projekt on jätkuks 2003. aastal riikliku sihtprogrammi ,,Eesti keel ja rahvuslik kultuur raames sama nime all funktsioneerinud projektile. Projekti eesmärgiks on koostada 16.-18. sajandi eesti piiblitõlgete leksikaalne ja grammatiline andmebaas. Kogu eesti kirjakeele areng oii oma esimeses faasis suunatud Piibli väljaandmisele, mis sai teoks 1739. aastal. Seega on Piibli tõlkimisel olnud eesti kirjakeele tekkeloos keskne roll. Selles poolteist sajandit väldanud protsessist on publitseerituna olemas tartumurdelin Wastne Testament (1686), põhjaeestikeelne Uus Testament (1715) ja täispiibel (1739) ning peale selle hajali erinevaid perikoobitõlkeid kirikukäsiraamatutes. Publitseeritud materjalidele lisaks on arhiivides tallel veel mitmeid käsikirjalisi tõlkeid: 1650ndate aastate lõunaeestikeelne Vana Testamendi tõlge J. Gutslaffilt; 1690ndate aastate põhjaeestikeelne Vana Testamendi tõlge isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginiuselt; 1680ndate aastate Pilistvere piiblikonverentsidet toimetatud Uue Testamendi käsikirjad; põhjaeestikeelse Uue Testamendi Müncheni ja Sockholmi käsikiri; 1739. a. täispiibli mustandkäsikirjad jms. Selleks, et saada ülevaatlikku pilti eesti piiblikeele tegelikust kujunemisloost - aga see tähendab, sisuliselt kogu eesti kirjakeele aiusversiooni tekkeloost -, on hädavajalik koondada kogu loetletud materjal ühtsesse andmebaasi, mis võimaldaks jälgida tõlke arengut: a) piiblisalmide kaupa, b) originaali sõnale pakutud leksikaalsete tõlkevastete kaupa, c) tõlkimisel rakendatud grammaitiste kategooriate kaupa, d) grammatilistele kategoortatele antud vormide kaupa. Selleks tuleb kogu materjal sisestada ja märgendada enam-vähem vastavalt samadele põhimõtetele, mille on välja töötanud TÜ vana kirjakeele töörühm. Koostatava andmebaasi eripära seisneb aga selles, et põhirõhk langeb siin tõlketeksti dünaamikale läbi pooleteise sajandi ning teksti tölkespetsiifikale. Viimasest tingituna tuleb korpus ühendada niin heebrea ja kreeka kui ka saksa ja ladina piiblikonkordantsidega.