"Eesti Teadusfondi järeldoktori grandid" projekt JD173
JD173 (JD173) "Evolutsiooniline bioloogia lihheniseerunud kottseente perekondades Lepraria (Stereocaulaceae) ja Usnea (Parmeliaceae) (1.11.2009−31.01.2013)", Lauri Saag, Eesti Biokeskus.
JD173
Evolutsiooniline bioloogia lihheniseerunud kottseente perekondades Lepraria (Stereocaulaceae) ja Usnea (Parmeliaceae)
Evolutionary biology of lichenized Ascomycota from the genera Lepraria (Stereocaulaceae) and Usnea (Parmeliaceae)
1.11.2009
31.01.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi järeldoktori grandid
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB290 Süstemaatiline botaanika, taksonoomia, morfoloogia, fütogeograafia, kemotaksonoomia, mittesoontaimede füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB225 Taimegeneetika1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
AsutusRollPeriood
Eesti Biokeskuskoordinaator01.11.2009−31.01.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.20091 170 000,00 EEK (74 776,63 EUR)
74 776,63 EUR

Projekt tegeleb osalt rakendusliku liikide määramise arendamisega ning osalt kuulub evolutsiooniliste alusuuringute valda. Taksonoomiline tähtsus seisneb uuritavate taksonite paremas fülogeneetilises piiritlemises ja nende mitmekesisuse ning evolutsiooni mõistmises. Hoolimata sellest, et käesoleva projekti ja järeldoktorantuuri juhendaja teadustöö objektid on erinevad (seened ja inimesed), on uurimismeetodid ja põhimõttelised teaduslikud küsimused väga sarnased; seega on loota sünergia tekkimist. Kavatsen keskenduda Euroopa taksonitele Usnea perekonnas ja parasvöötme ning arktilistele liikidele Lepraria perekonnas, aga projekti käigus laiendan uurimisala ka väljapoole neid piirkondi. Eesmärgid on: • Perekonna sees mõnedes arvatavalt lähedalt suguluses olevates liikide rühmades liikide eristamine ja kontseptsiooni väljatöötamine piiri tõmbamiseks populatsiooni ja liigi vahele. Praegu eristatavad liigid ei pruugi olla molekulaarsete uuringute valguses õigustatud. Samuti on võimalik uute liikide avastamine. • Evolutsioonimehhanismide selgitamine uuritavates rühmades paljunemisstrateegiate kontekstis. Teadaolevalt esineb enamikul uuritavatest liikidest sugulist paljunemist väga harva (Lepraria puhul mitte kunagi), samas nii feno- kui genotüüpide mitmekesisus on suur. Tuleb kindlaks teha rekombinatsiooni olemasolu/sagedus. • Rakenduslike võimaluste loomine liikide määramiseks, koostades traditsioonilisi ja ka interaktiivseid määrajaid, samuti kasutates DNA markereid (DNA-triipkoode). • Mõnede Usnea ja Lepraria liikide erinevate genotüüpide geograafilise leviku selgitamine. Teadmine, kas liigid või populatsioonid on allo- või sümpatrilise päritoluga, aitab teha taksonoomilisi otsuseid. Suurema geneetilise mitmekesisusega geograafilised piirkonnad on tõenäoliselt olnud mitmekesisuse ja leviku keskusteks, mistõttu need alad on tähtsad nii evolutsiooniliste uuringute kui looduskaitse seisukohalt.
The proposed project is partly focussed on practical species identification and partly belongs to the basic research in evolutionary biology. The taxonomical importance of the project lies in better phylogenetic delimitation and understanding of the diversity and evolution of the studied taxa. Despite the fact that the study objects of the proposed project and the post-doctoral supervisor’s research are quite different (fungi and humans), the study methods and the principal questions asked about them are very similar and synergy between these research lines is expected. In this project I plan to focus on European species in g. Usnea and on temperate and arctic species in g. Lepraria, but the scope will be expanded also outside these regions during the project. • To delimit the species in some presumably closely related species complexes in genera Usnea and Lepraria, and to work out the concepts to draw the line between the species and the population in these groups. Some of the currently recognized species may need redefining in the light of molecular phylogeny. Also, new species may be discovered. • To investigate the evolutionary mechanisms of the studied taxa in the context of reproductive strategies. The sexual reproduction is known to be rather rare in Usnea and nonexistent in Lepraria; yet, the diversity of both pheno- and genotypes is great. The existence/rate of recombination has to be determined. • To provide practical means for species identification, compiling traditional and interactive keys, as well as using DNA markers stored in databases (DNA barcodes). • To determine the distribution of different genotypes of some Usnea and Lepraria species. The knowledge, whether the taxa/populations are of sympatric or allopatric origin, helps to make taxonomic decisions. The geographic regions with higher genetic variation are probably the centres of distribution and diversification; that makes these areas valuable for both evolutionary studies and nature conservation.