See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-107
EKKM09-107 (EKKM09-107) "Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants (1.01.2009−31.12.2013)", Kristiina Ross, Eesti Keele Instituut.
EKKM09-107
Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants
Historical Concordance of Estonian Bible Translations
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009470 500,00 EEK (30 070,43 EUR)
01.01.2010−31.12.2010437 500,00 EEK (27 961,35 EUR)
01.01.2011−31.12.201127 900,00 EUR
01.01.2012−31.12.201228 700,00 EUR
01.01.2013−31.12.201328 700,00 EUR
143 331,78 EUR

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants on andmebaas, millesse koondatakse kõik säilinud eestikeelsed piiblitõlked ja piiblitõlkekatkendid kuni esimese türkipiiblini (1739). Andmebaasi eesmärgiks on pakkuda süstematiseeritud materjali vaimuliku eesti keele kujunemisloo uurimiseks. Projektiga tehti algust 2008. aastal lõppenud riikliku programmi raames ning selle praeguse seisuga saab tutvuda aadressil: www.eki.ee/piibel. Projekti lõpptulemusena valmib andmebaas, millesse on haaratud kõik käsikirjalised ja trükitud piiblitõlked ja tõlkekatkendid G. Mülleri jutlustest (1600) kuni esimese täieliku trükipiiblini (1739). Andmebaas võimaldab otsinguid a) autorite või tekstide kaupa, b) kindla piiblikoha järgi, c) tänapäevastatud märksõna järgi, d) morfoloogilise vormi järgi. Kuivõrd tegemist on eesti kirjakeele ajaloos määrava etapiga, mille jooksul kujunes välja tänapäeva eesti keelele aluseks saanud kirjalik keeleversioon, annab seesugune andmebaas hea võimaluse standard-eesti keele arenemise ja arendamise uurimiseks. Erisuunalised otsingud võimaldavad saada ülevaadet nii sõnavara kui grammatika kujunemisest. Piiblitõlge on omapärane tekstitüüp, mis esindab paremini kui ükski teine meie kultuuriruumis käibiv tekst keele muutumist ajas, kuivõrd ühte ja sama kanoonilist teksti on pidevalt üha uuesti ümber sõnastatud. Tänu sellele võimaldab andmebaas jälgida lause-haaval eestikeelse väljenduse teisenemist ligi pooleteise sajandi jooksul. Praegu on andmebaasi lülitamiseks registreeritud 19 teksti või tekstikogumit (arv pole lõplik, sest trükitud perikoobiraamatuid võiks lisada veelgi ning arhiivides võib päevavalgele tulla seni arvele võtmata tõlkekäsikirju). Projekti on haaratud mitmed käsikirjalised piiblitõlked, millega eesti keele uurijad seni üldse tegelenud ei ole (olulisemana nt J. Gutslaffi Uue Testamendi tõlge, H. Gösekeni Uue Testamendi tõlge ja 1739. aasta trükipiibli mustandkäsikiri) või mida on väga vähe uuritud (nt J. Gutslaffi Vana Testamendit tõlge, Andreas ja Adrian Virginiuse Vana Testamendi tõlge). Seetõttu peaks projekti tulemusel kättesaadavaks osutuv sõnavaraline ja grammatiline aines oluliselt avardama meie ettekujutust ning teadmisi eesti kirjakeele algusaegadest. Valmiva andmebaasi üheks komponendiks on sõnastik, mis sisaldab kogu piiblitõlke sõnavara koos kõigi kasutusjuhtudega, ent mida on võimalik kasutada ka üksikautorite sõnastikena. Sellisena annab andmebaas olulist täiendust eesti sõnade esmaesinemuste registreerimiseks ning avardab sõnatähenduste arengu uurimisvõimalusi. Teine oluline komponent on grammatikakorpus, mis annab üksikute grammatiliste vormide kaupa ülevaate nende esinemusest varastes tekstides koos vormide funktsiooni illustreeriva näitematerjaliga. Andmebaasi koostamiseks sisestatakse kõigepealt vastavad tekstid. Mõningate käsikirjaliste tõlgete korral on see küllalt aeganõudev töö, ent selle tulemust võib pidada väärtuseks omaette, sest sel viisil saavad andmebaasis üldkasutatavaks tekstid, mis oma raske loetavuse tõttu on seni olnud keeleuurijaile praktiliselt ligipääsmatud (nt Pilistvere piiblikonverentsil toimetatud Uue Testamendi käsikiri). Tekstide sisestamise järgselt on võimalik lugeda tõlkeid jooksva tekstina ning võrrelda eri tõlkeid salmide kaupa. Järgmises etapis toimub tekstide morfoloogiline ühestamine, mille käigus spetsiaalselt siinse konkordantsi tarvis kirjutatud programmi rakendamisel tekivad sõnastik ja morfoloogiline korpus. 2013. aastaks on kavas teha andmebaasis tekstina kättesaadavaks võimalikult suur osa üheksateistkümnest registrisse kantud tõlkest (vt aadressil www.eki.ee/piibel lingi "Tekstid" all esitatud loendit). Keerulisemate käsikirjade osas (nagu nt Pilistvere käsikiri) tuleb paraku piirduda osalise avaldamisega, sest niisuguste tekstide väljalugemiseks pole lihtsalt leida piisaval arvul piisavalt pädevaid inimesi. Morfoloogiline lausanalüüs on kavas 1686. aasta Wastse Testamendi ja 1739. aasta trükipiibli tekstist; ülejäänud tõlgete korral tehakse pärast tekstide sisestamist valik, sest kogu materjali ühestamine ei ole reaalne (ega ole see ka vajalik, kuivõrd näiteks G. Mülleri ja J. Rossihniuse sõnavara on võimalik leida TÜ vana kirjakeele rühma tööna valminud sõnastikest ning loodetavasti saab lähiajal nende töö tulemusena kättesaadavaks ka H. Stahli sõnavara). Esialgse kava kohaselt keskendutakse käsikirjade hulgast eeskätt J. Gutslaffi, Andreas ja Adrian Virginiuse ning Heinrich Gösekeni kui eesti kirjakeele ajaloos eriti oluliste autorite tõlgete analüüsimisele.