"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8607
ETF8607 " Hüperaktiivse käitumise ja tähelepanuhäirete kujunemine neurobioloogiliste faktorite ja keskkonna koosmõjus (1.01.2011−31.12.2014)", Evelyn Kiive, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8607
Hüperaktiivse käitumise ja tähelepanuhäirete kujunemine neurobioloogiliste faktorite ja keskkonna koosmõjus
Neurobiological and environmental basis of inattentive and hyperactive behaviour
1.01.2011
31.12.2014
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201110 800,00 EUR
01.01.2012−31.12.201210 800,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 800,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 800,00 EUR
43 200,00 EUR
61355,18

Keskendumisraskused, hüperaktiivsus ja impulsiivsus on osa aktiivsus- ja tähelepanuhäirest (ATH), mille all kannatab maailmas 5,3% lastest ja 3-5% täiskasvanutest. Häire põhjustab puudujääke õppimises, sotsiaalsetes oskustes, intellektuaalses ja tööalases toimetulekus. See on kompleksne häire, mille põhjuseks arvatakse olevat paljude geneetiliste ja keskkondlike riskitegurite koosmõju. Projekti eesmärgiks on uurida varasemalt häirega seostatud geenide ja neurobioloogiliste faktorite funktsionaalseid tagajärgi suurel rahvastikupõhisel valimil, keskendudes senisest enam geen-keskkonna interaktsioonidele ATH sümptomite kujundamises. Uurimisprojekt keskendub kandidaatgeenide suunale, hõlmates ATH sümptomite avaldumist soodustavate mitmete monoamiinide närviülekandega seotud geenide (DAT1, DRD4, MAO-A, MAO-B COMT, 5HTTLPR, TPH2, ADRA2A, TFAP2ß) polümorfismide ja keskkonna vaheliste koosmõjude uurimist. Lisaks uuritakse mitmete neuraalse plastilisuse ja rakkudevahelise kommunikatsiooniga seotud geenide (BDNF, CDH13, NOS1) ja keskkonna koosmõju häire sümptomite kujunemisele. Lisaks nimetatutele uuritakse loommudelitest leitud kandidaatgeenide inimomaste variantide mõju ATH sümptomite tekkele. Selgitatakse geeni-keskkonna koosmõju ATH-ga seotud väljundkäitumistele nagu haridustase ja elukutsevalik. Uuring keskendub ka vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse rollile ning selle võimalikele koosmõjudele serotonergilise süsteemi geenidega laste ja täiskasvanute ATH sümptomite kujunemisel. Uurimisalune andmebaas on koostatud Eesti Laste Isiksuse- Käitumise- ja Terviseuuringu (ELIKTU) valimi longituudis kogutud andmetest, milles 1176 last kahes vanusekohordis. ATH sümptomeid on hinnanud õpetajad ja lapsevanemad, kui lapsed olid 9, 15 ja 18 a vanad. Vanema kohordi 25 a osalejad täitsid enda kohta täisvasvanute ATH sümptomite skaala. Kõikides järjestikustes uurimislainetes on osalejad vastanud elusündmuseid ja peresuhteid puudutavatele küsimustele. ELIKTU saab lisajõudu IDEFICS andmebaasist, milles 1680 4- ja 9- aastast last, kelle kohta on kogutud ATH sümptomite andmed ning süljeproovid geneetilisteks analüüsideks. Eeldatavasti lisab planeeritav uurimistöö teadmisi ATH endofenotüüpide ja biomarkerite osas ning viib seeläbi keskendumisraskuste, hüperaktiivse- ja impulsiivse käitumise kujunemise neurobioloogiliste aluste parema mõistmiseni. See omakorda aitab edendada arengut diagnostika ja sekkumisstrateegiate kujundamisel nii laste kui täiskasvanute ATH korral.
ADHD is a disorder of inattention, hyperactivity and impulsivity that affects 5.3% of children and 3-5% of adults worldwide, and causes impairement in school performance, social skills, intellectual and occupational functioning. It is a complex multifactorial disorder caused by the confluence of many genetic and environmental risk factors. This project aims of understanding the functional consequences of previously associated genes and neurobiological factors in inattentive and hyperactive behaviour and discovering new suspectibility genes with more focus on the interaction between genes and environment in population. The research will concentrate on candidate gene approach: several genes regulating monoamine neurotransmission (DAT1, DRD4, MAO-A, MAO-B COMT, 5HTTLPR, TPH2, ADRA2A, TFAP2ß) will be investigated to delineate associations of polymorphisms and environment, which lead to ADHD symptoms. Several others involved in neuronal plasticity, cell communication and adhesion (BDNF, CDH13, and NOS1) will also be studied in interaction with the environmental factors. Additionally, novel ADHD candidate genes will be selected from animal models. Gene x environment interactions on ADHD symptom related outcomes such as educational level and occupational choices will be examined. Also, the role of platelet MAO activity, a highly heritable marker of the capacity of the serotonin system, and its` possible interactions with serotonergic genes in moderation of hyperactive, inattentive and impulsive behaviour in children and adults will be studied. The study sample consists of large longitudinal population representative ECPBHS database of 1176 subjects in two cohorts. ADHD symptom ratings were obtained from teachers and parents at ages 9, 15 and 18. At age 25, subjects of older cohort filled in a self-report scale of ADHD symptoms for adults. Data of life events and family environment were self-reported at each study wave. Additional power will be gained from the IDEFICS database of 1,680 4 and 9 years old children, which includes data of hyperactive/inattentive symptoms and saliva samples for genotyping. We expect this work to inform and improve the development of biomarkers and endophenotypes, which should lead to a better understanding of the developmental neurobiology of hyperactive and inattentive behaviour. That in turn should promote the development of improved diagnostic and treatment strategies in Estonian children, adolescents and adults.
Projekti raames oleme selgitanud mitmete geenivariantide ning geenivariantide ja keskkonnategurite koosmõju lapse-, nooruki- ja täiskasvanuea agressiivse, impulsiivse ja hüperaktiivse käitumise ning tähelepanu- ja keskendumisraskuste kujunemisel. Tulemusi on avaldatud serotoniini transportergeeni polümorfismi (5-HTTLPR), monoamiinide oksüdaas A (MAOA) VNTR, katehhool-O-metüültransferaas (COMT) Val108/158Met polümorfismi, neureguliin-1 (NRG-1) C/Tpolümorfismi ja neuropeptiid S retseptori (NPSR1) A/T geenivariandi interaktsioonist peresuhete ja stressirikaste elusündmustega käitumise kujundamisel. Samuti oleme saanud uusi teadmisi geen X keskkond mõjutustest vaimse tervise osas ja valikute tegemisel nagu nt. alkoholi ja uimastite tarvitamine, haridus ja elukutsevalik. Uuringuprojekti ajal, 2011. a, andsime oma panuse ELIKTU lapsevanemate andmete kogumisse (n= 1410) ning järgmine andmetekogumise laine viidi läbi noorema kohordi 25. aastaste osalejate seas (n= 432) 2014. a. Projekti raames koguti uuringualustelt muuhulgas lisaandmeid kognitiivse paindlikkuse, tähelepanutöötluse, aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH) omaste sümptomite ning agressiivse käitumise eri tahkude kohta. Nendes uuringulainetes kogutud andmed võimaldavad süvendatumalt uurida just täiskasvanu ATH-d mõjutavaid tegureid- senised uuringutulemused on viidanud, et lapse/noorukiea probleemset käitumist ning täiskasvanu kognitiiivseid probleeme mõjustavad bioloogilised ja keskkondlikud tegurid on erinevad. Uuringuprojekti tulemustest on avaldatud kuus publikatsiooni rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades, teadustulemusi on tutvustatud erialaseminarides ja kasutatud õppetöös. Kogutud andmete analüüside põhjal on valmimas lisa.Tulemusi on tutvustatud rahvusvahelistel konverentsidel (6). Uuringuprojekti kaasatud kraadiõppurid (Triin Kurrikoff, Kariina Laas, Kelli Lehto) on jõudnud doktoritöö kaitsmiseni ning omandanud doktorikraadi.

Vastutav täitja (1)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Evelyn KiivedoktorikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2014

Põhitäitjad (3)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Triin KurrikoffdoktorikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2014
Kariina LaasdoktorikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2014
Kelli LehtodoktorikraadEST / ENG01.01.2011−31.12.2014
Publikatsioonid
Publikatsioonid
Laas, Kariina; Reif, Andreas; Akkermann, Kirsti; Kiive, Evelyn; Domschke, Katharina; Lesch, Klaus-Peter; Veidebaum, Toomas; Harro, Jaanus (2015). Neuropeptide S receptor gene variant and environment: Contribution to alcohol use disorders and alcohol consumption. Addiction Biology, 1−12.10.1111/adb.12149 [ilmumas].
Laas, K; Reif, A; Kiive, E; Domschke, K; Lesch, KP; Veidebaum, T; Harro, J. (2014). A functional NPSR1 gene variant and environment shape personality and impulsive action: A longitudinal study. Journal of Psychopharmacology, 28 (3), 227−236.10.1177/0269881112472562.
Kiive, Evelyn; Laas, Kariina; Akkermann, Kirsti; Comasco, Erika; Oreland, Lars; Veidebaum, Toomas; Harro, Jaanus (2014). Mitigating aggressiveness through education? The monoamine oxidase A genotype and mental health in general population. Acta Neuropsychiatrica, 26 (1), 19−28.10.1017/neu.2013.34.
Laas, K.; Reif, A.; Akkermann, K.; Kiive, E.; Domschke, K.; Lesch, K.P.; Veidebaum, T.; Harro, J. (2014). Interaction of the neuropeptide S receptor gene Asn107Ile variant and environment: contribution to affective and anxiety disorders, and suicidal behaviour. International Journal of Neuropsychopharmacology, 17 (4), 541−552.10.1017/S1461145713001478.
Kiive, E.; Harro, J. (2013). The effect of serotonin transporter gene promoter polymorphism on adolescent and adult ADHD symptoms and educational attainment: A longitudinal study. European Psychiatry, 28 (6), 372−378.10.1016/j.eurpsy.2012.04.004.
Nikolac Perkovic, M.; Kiive, E.; Nedic Erjavec, G.; Veidebaum, T.; Curkovic, M.; Dodig-Curkovic, K.; Muck-Seler, D.; Harro, J.; Pivac, N. (2013). The association between the catechol-O-methyltransferase Val108/158Met polymorphism and hyperactive-impulsive and inattentive symptoms in youth. Psychopharmacology, 230 (1), 69−76.10.1007/s00213-013-3138-1.
Juhendamised
Juhendamised
Kariina Laas, doktorikraad, 2014, (juh) Jaanus Harro, Neuropeptide S and mental health: A functional receptor gene variant and environment shaping traits and contributing to psychiatric disorders, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
Kelli Lehto, doktorikraad, 2015, (juh) Jaanus Harro, Depression- and anxiety-related gene variants: effects on personality traits and health-related behaviour (Depressiooni ja ärevusega seotud geenivariandid: mõju isiksuseomadustele ja tervistmõjustavale käitumisele), Tartu Ülikool.
Triin Kurrikoff, doktorikraad, 2012, (juh) Jaanus Harro, Interpersonal relationships and behaviour: moderation by functional gene variants (Inimestevaheliste suhete mõju käitumisele sõltuvalt geneetilistest eripäradest), Tartu Ülikool.