See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-11
IUT20-11 "Nanoosakesed õhus ja nende osa meteoroloogilistes protsessides (1.01.2014−31.12.2019)", Urmas Hõrrak, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, füüsika instituut.
IUT20-11
Nanoosakesed õhus ja nende osa meteoroloogilistes protsessides
Airborne nanoparticles and their role in meteorological processes
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014168 900,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015168 900,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016168 900,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017168 900,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018168 900,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019168 900,00 EUR
1 013 400,00 EUR

Ilmastikku ja kliimat kujundavate mikrofüüsikaliste alusprotsesside mõistmise võti on aerosooliosakeste tekkimine ja kasvamine ühest nanomeetrist kuni pilvetilkadeni. Liidripositsioon õhus sisalduvate nanoosakeste elektrilises liikuvusspektromeetrias annab uurimisgrupile hea lähtepositsiooni selle füüsikaliste protsesside ahela mõistmiseks ja täpsustatud numbriliste ilma ja kliimamudelite koostamiseks. Arendatakse nanoosakeste tekke ja kasvu teooriat, mõõtmistulemuste andmebaasi ning varasemast täiuslikumaid aerosooli ja pilveosakeste kujunemise füüsikalisi mudeleid. Tulemusi rakendatakse uute kiirgusülekande plokkide koostamisel numbriliste ilma- ja kliimamudelite jaoks ning kasutatakse rahvuslikes ja rahvusvahelistes keskkonna, ilma- ja kliimaprogrammides. Uuringut toetab Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi projekt „Eesti Keskkonnaobservatoorium“, mille osaks on Eesti SMEAR jaama arendamine teadusasutuste ühistöös.
A key for understanding the microphysical basic processes of the weather and climate is the particle formation and growth from one nanometre up to cloud drops. Leadership in the electric mobility spectrometry of airborne nanoparticles provides a good start for the research group to understand this chain of physical processes and to develop adjusted numerical weather and climate models. The theory of nanoparticle formation and growth, a database of measurements, and advanced physical and optical models of aerosols and cloud particles will be developed. The results will be applied composing new radiative transfer blocks for numerical weather and climate models and applied in national and international environmental weather and climate programs. Studies are supported by the Estonian Science Infrastructure Roadmap Project “Estonian Environmental Observatory”, which includes corporate developing of the Estonian SMEAR station.
Uurimistöö tulemused andsid uusi teoreetilisi ja eksperimentaal-vaatluslike teadmisi aerosooliosakeste tekkeprotsesside ja kasvu kohta atmosfääris nano-osakestest kuni klimaatiliselt aktiivsete suurusteni (ca 60 nm). Arendati protsessi füüsikalisi mudeleid, täpsustati aerosooliosakeste tekkepuhangute mikrofüüsikalisi parameetreid ja meteoroloogilisi tingimusi, regionaalset ulatust ja sesoonset käiku määravaid tegureid. Selgitati seoseid atmosfääri ionisatsiooni, õhu ioonide, lisand- ja saastegaasidega. Kogutud suuremahuline andmebaas võimaldas teha aerosoolitekke seaduspärasuste kohta statistiliselt kaalukaid järeldusi. Rahvusvahelises koostöös ALADIN-HIRLAM konsortsiumiga uuriti atmosfääri aerosooliosakeste mõju numbrilistes ilma- ja kliimamudelites, selgitati ilmaprognooside täpsuse parandamist tänu aerosoolide meteoroloogiliste mõjude täpsemale arvestamisele, hinnati nende mõju atmosfääri kiirgusbilansile ja meteoroloogilistele parameetritele. Selgitati inimtekkelise aerosooli atmosfääri optilise paksuse (AOD) ja ilmastikuandmete klimatoloogilisi trende Läänemere ümbruses. Koostöös firmaga AS Airel arendati aerosoolide ja -ioonide spektromeetreid, nende kalibratsiooni meetodeid ja tehnoloogiad, mis on rakendatavad ka nanostruktuuride sünteesil gaasilises keskkonnas. Uuringuid toetas Eesti teadustaristu teekaardi projekt „Eesti Keskkonnaobservatoorium“, mille toetusel rajati teadusasutuste koostöös SMEAR jaam Järvseljal. Õhusaaste transformeerumist ja klimatoloogilisi trende Läänemere regioonis kirjeldavad tulemused on olulised lisaks teadlastele ka keskkonnaseire spetsialistidele ja otsustuskogudele keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Olulisematest saasteparameetritest teavitatakse avalikkust Eesti välisõhu kvaliteedi kodulehe (http://airviro.klab.ee/) kaudu. ALADIN-HIRLAM konsortsiumis väljatöötamisel olev aerosoolide mõju arvestav ilmaennustusmudel võiks rakendust leida Euroopa ilmaprognooside (ECMWF) koostamisel, samuti Eesti ilmateenistuses.