See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Ülikoolide arengufondid" projekt TF3518
TF3518 (TLÜ uuringufondi nõukogu otsus 27.11.2018) "Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia „Eesti võõrkeelne raamat 1508-1830“ koostamine ja toimetamine (1.01.2019−31.12.2019)", Tiiu Reimo, Tallinna Ülikool, Akadeemiline Raamatukogu.
TLÜ uuringufondi nõukogu otsus 27.11.2018
TF3518
Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia „Eesti võõrkeelne raamat 1508-1830“ koostamine ja toimetamine
Composition and editing of the Estonian retrospective national bibliography "Estonian Foreign Books 1508-1830"
Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia „Eesti võõrkeelne raamat 1508-1830“ koostamine ja toimetamine
1.01.2019
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Ülikoolide arengufondid
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1 Ajalugu ja arheoloogia30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH400 Folkloristika6.2 Keeled ja kirjandus20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.8 Meedia ja kommunikatsioon50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Akadeemiline Raamatukogukoordinaator01.01.2019−31.12.2019
AsutusRiikTüüp
Tallinna ÜlikoolEesti Vabariikülikool
PerioodSumma
01.01.2019−31.12.201916 930,00 EUR
16 930,00 EUR

Projekti eesmärgiks on viia lõpule Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia võõrkeelse raamatu kõige vanema perioodi (1508-1830) koostamine ja toimetamine. Valmivas nimestikus kirjeldatakse kronoloogilises järjestuses Eesti territooriumil ilmunud, Eestis elanud ja tegutsenud autorite ning Eesti kohta avaldatud võõrkeelsed raamatud, brošüürid, albumid, kalendrid, almanahhid, kogumikud, lehttrükised, noodivihikud ja atlased, mis on ilmunud kuni aastani 1830. Lisaks bibliograafilisele informatsioonile sisaldab ettevalmistamisel olev teatmeteos autorite lühielulugusid, viiteid teaduskirjandusele, kus trükiseid on käsitletud, trükiste leidumusandmeid ning digiteeritud väljaannete olemasolu Eesti ja teiste riikide mäluasutustes. Viimane on eriti oluline juhul, kui originaaltrükist või koopiat Eesti mäluasutustes ei leidu. Uudsus ja olulisus: Eesti võõrkeelse raamatu täielik bibliograafia seni puudub. Selline mitme sajandi vältel Eestis ja Eesti kohta ilmunud varasemat võõrkeelset kirjavara registreeriv teatmeteos kujutab endast hädavajalikku faktuaalset ning analüütiliselt kaalutletud infokogumit, millele on võimalik toetuda nii aja-, kirjandus- ja kultuuriloolastel, aga ka kõikide teiste valdkondade uurijatel, kes vajavad ülevaadet ühe kindla valdkonna kujunemisest teatud ajaperioodil (olgu selleks nt arhitektuuri, tehnika, meditsiini, loodusteaduste või toidukultuuri ja elustiili areng siinses regioonis). Võõrkeelse raamatu ammendava registreerimise olulisust tõstab asjaolu, et kõige varasemaid teateid Eesti maa ja selle elanike kohta leiabki meie ajaloost tulenevalt ainult võõrkeelsetest allikatest. Sellega on retrospektiivsel rahvusbibliograafial tähtis roll meie kultuurimälu säilitajana ja rahvusteaduste allikabaasina. Retrospektiivse rahvusbibliograafia valmimine on aluseks ja toeks perspektiivse interdistsiplinaarse uurimisvaldkonna - Eesti mitmekeelse ja mitmekultuurilise ajaloo (eestluse, baltisaksluse, muude rahvusgruppide kultuuri, teadus- ja elualade, erinevate ülemvõimude rolli) arendamisele. Tänapäevast kõigi valdkondade üleilmastumist arvesse võttes aitab Eesti kultuurimälu jäädvustamine kaasa mitte üksnes mineviku paremale mõistmisele vaid loodetavasti ka mõnedele tänapäevaprobleemidele lahenduste leidmisele. Võõrkeelsete trükiste bibliograafia on väga vajalik mitte üksnes Eesti ajaloo ja kultuuri uurimiseks, vaid annab väärtuslikku teavet mitmete Euroopa riikide, eeskätt Saksamaa, Rootsi, Soome, Läti, Taani, Poola ja Venemaa teadlastele, kuna nendest maadest on pärit paljud varasematel sajanditel Eestis elanud ja tegutsenud haritlased. Projekti kaasfinantseeritakse Kultuurkapitali ja SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi vahenditest
The aim of the project is to bring to the end the composition and editing of the Estonian retrospective national bibliography of foreign books from the years 1508-1830. The reference book will include bibliographical descriptions of all foreign language books , calendars, collections of articles, almanacs, pamphlets and atlases published or printed in Estonian territory or elsewhere by the authors who lived or worked in Estonia during the named period as well as descriptions of books about Estonia and its inhabitants. In addition to bibliographical descriptions the book will include short biographies of the authors in order to explain their role in Estonian history, references to research literature where the described publications are handled, the information about the availability of described books in memory institutions and the existence and availability of digitised copies. The novelty and importance of such reference material appears in the fact that for the first time factual and analytically balanced data about Estonian foreign language publications of earlier centuries are presented as completely as possible. It will support researchers to get better overview of the development of different fields of science and spheres of activities (be it for example architecture, medicin, natural sciences, food or life style) in our region. The registration of foreign language literature reveals also the earliest published data about Estonians and Estonia and is important as a source and retainer of our cultural memory. This kind of reference material will support interdisciplinary studies of Estonian multicultural heritage and is of interest to the countries (Finland, Sweden, Germany, Denmark, Latvia, Poland, Russia) who have had an important role in Estonian history.
TegevusProtsent
Katse- ja arendustöö100,0