"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-25
HLK04-25 (HLK04-25) "Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud (1.01.2004−31.12.2008)", Vilve Asmer, Eesti Kirjandusmuuseum.
HLK04-25
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004114 000,00 EEK (7 285,93 EUR)
01.01.2005−31.12.2005326 280,00 EEK (20 853,09 EUR)
01.01.2006−31.12.2006326 280,00 EEK (20 853,09 EUR)
01.01.2007−31.12.2007326 280,00 EEK (20 853,09 EUR)
01.01.2008−31.12.2008411 765,00 EEK (26 316,58 EUR)
96 161,78 EUR

Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) on Eestis keskne ja rahvusvahelist huvi pakkuv kultuuriloolisi allikamaterjale koguv, säilitav ja töötlev arhiiv, mis tegutseb institutsioonina järjepidevalt alates 1929. aastast. EKLA on Eesti tähtsaim kirjandusarhiiv, kuid on asendamatuks uurimisbaasiks teistegi humanitaarteaduste esindajatele (keeleteadlased, ajaloolased, sotsioloogid, ühiskonnateadlased, ajakirjanduse j a teatriajaloo spetsialistid jne), samuti kirjanikele, kirjastajatele, kultuuritöötajatele, õpetajatele, üliõpilastele, koduloolastele jt. Rahvusvahelist huvi pakuvad arhiivis leiduvad baltisaksa, vene ja soome materjalid, mille käsutajate ring on lai. Võimalusi erinevateks interdistsiplinaarseteks uuringuteks pakub elulugude kogu. Äärmiselt aktiivselt käsutatakse fotokogu, kus leidub arvukalt fotoharuldusi ja temaatiliselt mitmekesiseid kultuuriloolisi fotosid. EKLA-s säilitatakse käsikirjade kogu (2004. aasta 1. jaanuari seisuga 157 600 säilikut), fotokogu (153 725 sü), kunstikogu (3 837 sü), helilintide (862 sü) ja filmikogu (171 sü). Riigi teadus-ja arendusasutuse allüksusena täidab EKLA hetkel kahte teadusteemat, st tegeleb lisaks kogumisele ja säilitamisele ka uurimistööga. EKLA kogude põhjal on valminud rida rahvuskultuuriliselt olulisi tekstikriitilisi allikapublikatsioone, allikauurimuslikke artikleid, monograafiaid, samuti märkimisväärne hulk fundamentaalseid uurimusi Eesti naaberalade aja-, kiriandus-ja kultuuriloo kohta. Arvesse võttes EKLA kogude suurust ja tähtsust humanitaarteadustele, aga ka kõige laiemale kultuuripublikule, on oluline jätkata kogude sihipärast täiendamist ja tagada nende säilimine ja käsutus vastavalt kaasaja nõuetele ja tehnilistele võimalustele. Töö sisu 2004. aastal 1. Arvestades EKLA-s säilitatavate arhivaalide vanust (vanim käsikiri aastast 1555, vanim dagerrotüüp aastast 1844) ja sagedast käsutamist (arhiivi külastab aastas ligi 300 uurijat), tuleb senisest enam tähelepanu pöörata EKLA kogude säilitamisele - hoiutingimuste kindlustamisele jakaasajastamisele. Selleks tuleb esmalt läbi viia EKLA kogude inventuur - hinnata kogude seisundit vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Käsikirjade kogu inventuur on planeeritud aastateks 2004-2005. Saadud andmete alusel tuleb välja töötada kogu säilitusstrateegia (2005), mille alusel asutakse säilikuid vajadusel konserveerima ja restaureerima, valmistatakse tagatis-ja kasutuskoopiaid (2005-2008). Tagatis- ja säüituskoopiate tegemist tuleb alustada vanemates ja enim ohustatud fondidest, millest mitmed leiavad ka väga sagedast käsutamist (Akadeemilise Ajalooseltsi stipendiaatide aruanded, Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogu. C. R. Jakobsoni personaalkogu jt). Samuti tuleb läbi viia fotokogu seisukorra hindamine, et välja selgitada ja kindlustada nõutavad hoiutingimused fotokogule. Selles leiduvad haruldused (ferro-ja dagerrotüüpiad, klaasnegatiivid) vajavad spetsiifilisi hoiutingimusi ja arhiivitarvikuid, albumid osaliselt restaureerimist. Ka fotokogu inventuur on planeeritud aastateks 2004-2005. Originaalide käsutuse piiramiseks tuleb jätkata kontaktkoopiate valmistamist. 2004 jätkatakse fotode digitaliseerimist. 2005 alustatakse fotokogu andmebaasi väljatöötamist (tööd planeeritud aastateks 2005-2008) - fotokogu inventuur on sellele vajalikuks eeltööks. 2.2004. aasta tööplaanis on samuti uute arhiivmaterjalide läbitöötamine ja arhiveerimine. Käsikirjade kogusse korraldatakse eesti kultuuri lähiajaloo seisukohalt olulised Ott Ojamaa personaalarhiiv ja aastatel 1987-2003 Eesti Kirjanike Liidu poolt üle antud arhiivmaterjalid. Fotokogusse korraldatakse juurde Enn Nõu ja Kadi Tekkel-Tanloo välis-eesti ainelised fotod. Viiakse lõpule Johannes j a Peeter Parikase klaasnegatiividest fotode valmistamine ja jätkatakse nende korraldamist fotokogusse. 3. 2004 kavatsetakse jätkata arvutiandmebaasi ELLEN I järgu arendust, mis töötati koostööd OÜ Uraniaga välja aastatel 1998-2000 ETF grandi raames. Andmebaas hõlmab: 1) nn registriraamatut, st teadusliku