"Muu" projekt G4674
G4674 "Balti faunaprovints ja selle elustiku areng ordoviitsiumis (1.01.2001−31.12.2003)", Linda Hints, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF4674
G4674
Balti faunaprovints ja selle elustiku areng ordoviitsiumis
The Baltic faunal province and development of its biota in the Ordovician
Balti faunaprovints ja selle elustiku areng ordoviitsiumis
1.01.2001
31.12.2003
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudB300 Paleobotaanika, fülogenees, palünoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt40,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudB330 Paleozooloogia, fülogenees 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt40,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia20,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikoolpartner01.01.2001−31.12.2003
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituutpartner01.01.2001−31.12.2003
AsutusRiikTüüp
Sihtasutus Eesti Teadusfond
PerioodSumma
01.01.2001−31.12.2003270 000,00 EEK (17 256,15 EUR)
17 256,15 EUR
Eesti Teadusfond - > ETF uurimistoetus

Balti basseini Ordoviitsiumi elustiku omapära on voimaldanud eritleda Balti faunaprovintsi kui ühe olulise paleobiogeograafilise piirkonna. Projekti eesmärgiks oli uurida basseini elustiku arengut ja koosseisu, eeskätt brahhiopoodide, trilobiitide ja mitmete mikrofossiilid pohjal. 2003. a revideeriti koostöös D.A.T. Harperiga brahhiopoodide sugukonna Grorudiidae taksonoomiat vorreldes Läti ja Ölandi materjale originaalidega Norrast. Perekonnad Alwynella ja Grorudia levivad ainult basseini sügavamaveelises osas ja puuduvad ilmselt Pohja Eestis. Jätkus kosmopoliitse Hirnantia brahhiopoodide fauna koosseisu muutuste uurimine. Selle fauna kiirelt vaesustunud noorim osa on esindatud lingulaatide ja/voi väikeste rhynonelliididega. Trilobiitide perekondade Krattaspis ja Reraspis revisjoni käigus esitati uus interpretatsioon kogu vastava sugukonna kohta. Kirjeldati kaks uut trilobiitide liiki. Trilobiitide tunnuste uus mootmismetoodika voimaldas esile tosta rea uusi diagnostilise väärtusega tunnuseid, ja esile tuua tunnused, mis soltuvad keskkonnatingimustest. Selgitati, et vanimad trilobiitide Cyrtometopinae esindajad kuuluvad Balti faunaprovintsi, kuid levivad sealt kiiresti teistesse basseinidesse. Konodontide uued andmed voimaldasid täpsustada Kambriumi-Ordoviitsiumi piiri Ida-Eestis, kus tsonaalne konodont Iapetognathus ilmub Kallaver kihistu Rannu kihistiku ülemises osas. Tallinna ja Pakri läbiloigetes selgitati skolekodontide levik Pakerordi, Varangu ja Hunnebergi lademetes. Senini olid vanimad skolekodondid teada kuni 20 milj. a. nooremas Volhovi lademes. Pohja-Ameerika kitiinikute koosseis osutus tunduvalt erinevaks Baltikumi omast, kuigi teatud tasemetel toimis kiire vastastikune immigratsioon.
The aim of the project is to study the characteristics of the Baltic faunas with primary stress on brachiopods, trilobites and several microfossil groups. Taxonomy of brachiopods of the family Grorudiidae was revised. New Middle Ordovician specimens from Latvia and Öland were compared with the original material of Grorudia and Alwynella from Norway. Grorudiids appeared to be characteristic of the deeper water environments and missing in North Estonian brachiopod faunas. Continuing study of the latest Ordovician brachiopods revealed that the Hirnantia-fauna in the Baltic area is most diverse in the lower half of the Porkuni Stage. The decrease in diversity of this cosmopolitian fauna is marked by the disapp. of the most characteristic species, the youngest association being represented by lingulates and/or small rhyncholelloideans. It appears that the oldest cyrtometopid trilobites belong to the Baltic fauna. The new data on the conodont composition and distribution enabled establishing the Cambrian Ordovician boundary in the NE Estonian sections. The lowermost zonal conodont Iapetognathus appeared in the upper part of the Kallavere Formation. The study of some Ordovician sections in North Estonia revealed the occurrence of scolecodonts in the Pakerort, Varangu and Hunneberg stages. The hitherto known oldest polychaete jaws in the Baltica continent were those from the Volkhov Stage. Thus, the known stratigraphical range of the group in Baltica was extended nearly 20 million years. Being also among the oldest records on jawed polychates, these finds contribute to the understanding of global distribution and diversification of the whole group. The Hunnebergian assemblage may contain a link between some families common in younger strata. The study of North American chitinozoans revealed that the Laurentian chitinozoan faunas were clearly distinct from those of Baltica. At some levels, rapid changes in faunas took place simultaneously in both continents.
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0