See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9449
ETF9449 "Pestitsiidide toime putukate arengule ja talvitusvõimele (1.01.2012−31.12.2015)", Katrin Jõgar, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF9449
Pestitsiidide toime putukate arengule ja talvitusvõimele
Effects of pesticides on the development and overwintering ability of insects
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201512 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Keskkonna süveneva keemilise saastumise tõttu püütakse põllumajanduses üha enam ohtlike sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamisest loobuda. Tõrje mistahes preparaadiga on kulukas ning seetõttu püütakse läbi ajada võimalikult ökonoomsete kontsentratsioonide ja kulunormidega. Kasutatav preparaadi kogus, mis tabab nii kahjur- kui kasurputukaid ei pruugi põhjustada nende otsest suremust, kuid võib hiljem siiski põhjustada populatsiooni osalise või täieliku hävimise. Katsed letaalsete doosidega ei anna täielikku ülevaadet pestitsiidide mitmekülgsest mõjust erinevatele organismidele ja seetõttu on preparaatide vähendatud ehk subletaalsete dooside toime hindamine väga oluline. Mürkkemikaalide subletaalsete dooside kasutamine võib mõjutada putukate füsioloogilisi talitlusi ning tuua kaasa häireid talveks ettevalmistuses. Kui pestitsiidide subletaalsete dooside mõju kahjuritele on mõnevõrra uuritud, siis peaaegu puuduvad andmed herbitsiidide ja insektitsiidide nii otsesest kui kaudsest mõjust kasulike putukate füsioloogiale. Pestitsiidist põhjustatud muutused võivad putukate arengus avalduda varjatult, seetõttu annavad füsioloogiliste parameetrite muutused oluliselt täpsemat infot preparaadi toime kohta. Projekti raames selgitatakse pestitsiidide otsene ja kaudne mõju taimekaitseliselt oluliste putukate arengule ja füsioloogiale. Meie laboris väljatöötatud kompleksaparatuur võimaldab jälgida üheaegselt erinevate elundkondade tegevust ja vastastikust funktsionaalset sõltuvust. See metoodika võimaldab samaaegselt registreerida paljudest erinevatest stressiteguritest põhjustatud muutusi putukate füsioloogilises seisundis. Projekt on meie varasemate uuringute loogiliseks jätkuks. Uurimuse eeldatav tähtsus seisneb mõnede pestitsiidide subletaalsete dooside toime tundmises ja kasutamise teaduslike aluste väljatöötamises.
Recognizing the increasing chemical pollution of the environment, more agricultural farms attempt to avoid usage of harmful synthetic plant protection products. Pest management by any plant protection product is costly, which is why it is sensible to optimize concentration and application rate used. Chemical preparation volume hitting the target and non-target insect may not immediately cause their death, but still may result in partial or total extinction of the population later. Experiments with the lethal doses provide not an entire picture of action of the pesticides over various organisms which are why it is essential to estimate the effect of the reduced or sub-lethal doses. Chemical intoxication with sub-lethal doses may alter the physiological functioning of the insects and result in interferences in preparations for winter. Even though the action of sub-lethal doses on pests has been investigated up to a certain measure, there is practically nothing about the direct and indirect effect of herbicide and insecticides on the physiology of beneficial insects. Minor, externally invisible transformations caused by pesticides may give essential important information about changes in insect physiological state and development. The aim of this project is to clarify the influence of pesticides over important insects development and physiology. The complex equipment elaborated in our laboratory enables simultaneous monitoring of the various organ systems and mutual functional dependence. This method facilitates immediate registration of alterations of physiological condition of insect caused by several stress factors. This project is a continuation of our previous projects. The presumed importance of the research is in knowledge based on influence of some pesticides sub-lethal doses and in elaboration of scientific grounds for the pesticides using in plant protection.
Diapausis kapsaöölase gaasivahetusrütmide uuringust selgus, et pika tsükliga isendid eraldasid harvade süsihappegaasi pursetega vähem vett ja veekao vähendamisega suudavad sellised isendid elada talve üle. Sarnased tulemused saadi ka kakstäpp lepatriinu gaasivahetusrütmide uuringus, mardikate ainevahetustase oli tsüklilise gaasivahetuse ajal madalam kui pideva gaasivahetuse ajal. Mardikate ainevahetustase tõusis märjas õhus oluliselt, siis kui putukas muutis hingamismustrit tsüklilisest pidevaks, tuues sellega kaasa suurema veekulu. Peale jooksiklaste töötlemist Fastaci subletaalse kontsentratsiooniga katkendlik gaasivahetus kadus, töödeldud putukaid iseloomustasid pidevad pumpavad liigutused ja ebaregulaarsed lihaste aktiivsusperioodid. Erinevate pestitsiidide doosidega töödeldud toidutaimed mõjutasid nii kahjurputukate kui kasulike putukate toitumisaktiivsust ning toidu valikut. Katsed suur-kapsaliblika ja kapsaöölase vastsetega näitasid, et toidutaimede töötlemine NeemAzali lahusega mõjutas röövikute toitumisaktiivsust ja toidueelistusi. Katsed insektitsiidide subletaalse kontsentratsioooniga näitasid, et Actara pärssis tugevasti männikärsakate valmikute toitumist võrreldes kontrolliga. Insektitsiidi subletaalse kontsentratsiooniga ja botaanilise insektitsiidiga töödeldud jooksiklastel tekkisid käitumises häired, mis võivad põhjustada hiljem nende surma. Katsed humalaekstrakti ja kõrvenõgese ekstraktiga näitasid, et töödeldud toitu söönud süsi-ketasjooksikutel vähenes külmakindlus ning emaste isendite kehamass. Külmakindluse katsed hariliku maakirbuga näitasid, et valmikud omandavad väga hea allajahtumisvõime ja külmataluvuse juba sügisel enne külmade saabumist. Külmakindlus sõltus aastaajast: olles kõige madalam jaanuaris ning hakates veebruarist tõusma. Katsed näitasid, et mardikad on võimelised madalaid temperatuure üle elama vaid diapausis olles. Kartulimardika talvitumine põllu tingimustes erineb aastati. Kõige olulisemateks seda mõjutavateks teguriteks on vegetsiooniperioodi ilmastik ning toidu kvaliteet ja kättesaadavus, aga mitte talvised tingimused.