"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6147
ETF6147 "Eesti keele grammatika ja sõnavara dünaamika 1990.-2000. aastatel (1.01.2005−31.12.2008)", Helle Metslang, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
ETF6147
Eesti keele grammatika ja sõnavara dünaamika 1990.-2000. aastatel
Dynamics of the gammar and vocabulary of Estonian in 1990-2000ies
1.01.2005
31.12.2008
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH670 Ameerika keeled ja kirjandus, kreoolikeeled6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.200588 235,29 EEK (5 639,26 EUR)
01.01.2006−31.12.200690 000,00 EEK (5 752,05 EUR)
01.01.2007−31.12.200790 000,00 EEK (5 752,05 EUR)
01.01.2008−31.12.200890 000,00 EEK (5 752,05 EUR)
22 895,41 EUR
0,00

1990. aastatel toimunud muutused eesti keele funktsioneerimistingimustes on toonud kaasa muutusi nii eesti keeles tervikuna kui selle allkeeltes. Grandiprojekti eesmärk on saada ülevaade 1990.-2000. aastate eesti ühis- ja kirjakeele grammatika ja sõnavara dünaamikast: muutustest, nende intensiivsusest, levikust, tekkemehhanismidest, trendidest, keelele toimivatest keelesisestest ja -välistest teguritest, muutuste toimest keele kui terviku ning selle allsüsteemide suhtes. Muutuste toime hindamise ja prognoosimisega annab uurimus omakorda lähteinfot keelehoolde ja -korralduse jaoks. Projekt täidab "Eesti keele arendamise strateegias 2004-2010" püstitatud ülesannet uurida eesti keele sõnavara ja grammatika uuemaid (1990. aastatel alanud) muutusi, et hoida need eesti keele arengule soodsates piirides. Uurimistulemused publitseeritakse artiklitena. Kavas on korraldada igal aastal üks rahvusvaheline teadusüritus ning avaldada kogu projekti kokkuvõttev kogumik. Projekti tulemused on rakendatavad keelehooldes, keeleõppes ja toetavad eesti keele arengustrateegia elluviimist.     
The changes that took place in the functioning conditions of Estonian language in the 1990s, have brought along changes in Estonian as a whole but also in its sublanguages. The objective of the present project is: to provide an overview of the dynamics of the grammar of Estonian common and written languages, vocabulary and expressions in the 1990s to 2000s, the changes and their intensity, the spreading, emergence mechanisms, trends intra- and extralinguistic factors and influence on the language as a whole and on its subsystems. Evaluating and forecasting the influence of the changes will in its turn provide information for language maintenance and planning. Project performs the task set up in section 4.1 of "Strategy for Estonian Language Developing 2004-2010" compiled by The Estonian Language Council and confirmed by the Estonian Government, to research the latest changes in Estonian vocabulary and grammar, in order to withhold them within the borders beneficial to the development of Estonian. Results of the project will be published in the form of articles. There is an intention to organize an international academic event annually and to publish a collection summarizing the project. The results of the project will be applicable in language maintenance, language learning and support the implementation of development strategy of Estonian language.

Vastutav täitja (1)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Helle MetslangdoktorikraadEST / ENG01.01.2005−31.12.2008

Põhitäitjad (9)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Martin EhaladoktorikraadProfessorEST / ENG01.01.2005−31.12.2008
Anu-Reet HausenbergProfessorEST / ENG01.01.2005−31.12.2008
Maria-Maren Linkgreimmagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2005−31.12.2008
Peep NemvaltsdoktorikraadErakorraline vanemteadurEST / ENG01.01.2005−31.12.2008
Anni OjaEST / ENG01.01.2008−31.12.2008
Ille Rohtlaanmagistrikraad (teaduskraad)Pärnu Koidula Gümnaasium, Vanemõpetaja (1,00)EST / ENG01.01.2005−31.12.2008
Anastassia ZabrodskajadoktorikraadTeadurEST / ENG01.01.2007−25.10.2007
Aire VeskimäeEST / ENG01.01.2007−01.02.2007
Katre ÕimdoktorikraadDotsentEST / ENG01.01.2005−31.12.2008
Publikatsioonid
Publikatsioonid
Metslang, Helle; Sepper, Maria-Maren (2010). Mood in Estonian. In: Björn Rothstein, Rolf Thieroff (Ed.). Moods in the Languages of Europe (528−550).. Amsterdam ; Philadelphia: John Benjamins. (Studies in Language Companion Series; Vol. 2).
Metslang, H. (2007). Predicates in Estonian sentences: contact-induced developments? In: M.M.J. Fernandez-Vest (Ed.). Combat pour les langues du monde. - Fighting for the world's languages, Hommage à Claude Hagège. (363−375).. Paris: L'Harmattan. (Collection Grammaire & Cognition; 4, 2007).
Metslang, H. (2007). Translatiivi ja essiivi kasutusest eesti ja soome keeles. Harri Mantila, merja Karjalainen, Jari Sivonen. Merkityksen ongemasta vähemmistökielten oikeuksiin. Juhlakirja professori Helena Sulkalan 60-vuotispäivänä (143−164).. Oulu: Oulun Ylipisto. (Acta Universitatis Ouluensis, B Humaniora ; 79).
Õim, Katre (2007). Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne-väljendites. Mati Erelt, Tiiu Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (179−194).. Tallinn: Emakeele Selts.
Ehala, Martin; Üprus, Tene (2008). The mechanism of substrate impact on superstrate: Assessing Uralic substrate in Germanic. Linguistica Uralica, 2, 81−96.
Õim, Katre (2008). Fraseoloogia ja sõnaraamatud. Keel ja Kirjandus, 774−789.
Ehala, Martin (2009). Keelekontakti mõju eesti sihitisekäänete kasutamisele. Keel ja Kirjandus, 3, 182−204.
Ehala, Martin (2006). The Word Order of Estonian: Implications to Universal Language. Journal of Universal Language, 7 (1), 49−89.
Õim, Katre (2006). Käändevormide adverbialiseerumisest. Ellen Niit (Toim.). Keele ehe (232−248).. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli Eesti keele õppetooli toimetised; 30).
Õim, Katre (2005). Fraseologism versus kõnekäänd. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (129−142).. Tallinn: Emakeele Selts.
Metslang, H. (2009). Estonian grammar between Finnic and SAE: some comparisons. Sprachtypologie und Universalienforschung, xx−xx [ilmumas].
Erelt, M., Metslang, H. (2006). Estonian clause patterns - from Finno-Ugric to Standard Average European. Linguistica Uralica, XLII (4), 254−266.
Metslang, Helle (2006). Predikaat ajastut kogemas. Keel ja Kirjandus, 9, 714−727.
Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu (2006). Tense and evidentiality in Estonian. In: Bert Cornillie, Nicole Delbecque (Ed.). Topics in Subjectification and Modalization (125 −136).. Amsterdam: John Benjamins. (Belgian Journal of Linguistics; 20).
Metslang, H. (2006). Grammatisatsiooniteooriast tänase pilguga. Ilona Tragell, Haldur Õim.. Teoreetiline keeleteadus Eestis II (176−195).. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised; 7).
Metslang, H.; Tragel, I.; Õim, K. (2008). Muutuva keele päev. Keel ja Kirjandus, 1-2, 135−137.
Metslang, H.; Tragel, I. (2006). Muutuva keele päev. Keel ja Kirjandus, 2, 172−174.
Sepper, Maria-Maren (2007). Indirectal in literary Estonian. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 11 (3), 299−323.
Metslang, Helle (2009). The pitfalls of a language: Estonian as L2. In: M.M. Jocelyne Fernandez-Vest, Danh Thanh Do-Hurinville (Ed.). Plurilinguisme et traduction - des enjeux pour l'Europe. (119−134).. Paris: L'Harmattan. (Collection Grammaire & Cognition; 6).
Klavan, Jane; Metslang, Helle; Õim, Katre (2009). Muutuva keele päev. (159−161)..
Nemvalts, Peep (2006). Euroopa Liidu oskussõnu eesti, rootsi ja soome keeles. Lähivertailuja. 16, Soome-eesti kontrastiivseminar 8.-9.05.2004 Männikul. Toim. Helle Metslang, Siiri Soidro. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 135−165. (Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised; 7).
Metslang, H. (2006). Imperatiivist ja direktiivsusest ning nende dünaamikast eesti ja soome keeles. Lähivertailuja 16., Soome-eesti kontrastiivseminar 8.-9.05.2004 Männikul: Soome-eesti kontrastiivseminar; Männiku; 8.-9.05.2004. Toim. Metslang, M.; Soidro, S. Tallinn: Tallinna Ülikool, 111−134. (Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised; 7).
Erelt, Mati, Metslang, Helle (2009). Some notes on proximative and avertive in Estonian. Linguistica Uralica, xx−xx [ilmumas].
Ehala, M. (2009). Linguistic strategies and markedness in Estonian morphology. Sprachtypologie und Universalienforschung, 1, 30−52 [ilmumas].
Nemvalts, Peep (2006). Rootsieesti keele paratamatus. Krista Kerge, Maria-Maren Sepper (Toim.). Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics. Tallinn, May 6–7, 2004. (221−230).. Tallinn: Tallinn University Press.
Hausenberg, Anu-Reet (2009). Kuhu lähed, eesti keel? Sõnavara muutumine jätkub. Keel ja Kirjandus, 249 [ilmumas].
Nemvalts, Peep (2009). Clause patterns and the semantics-syntax interface. Towards a sender’s grammar of Estonian. Current Issues in Unity and Diversity of Languages. Collection of the papers selected from the CIL 18, held at Korea University in Seoul: The 18th International Congress of Linguists, Korea University, Seoul, Korea, July 21-26, 2008. Ed. Man-Ghyu Pak. Seoul: The Linguistic Society of Korea, 1845−1858.
Metslang, Helle; Tragel, Ilona (2007). Teine muutuva keele ettekandepäev. Keel ja Kirjandus, 249−250.
(2006). Metafoorid meediatekstis: uudiste pealkirjad. Keel ja Kirjandus, 8, 626−636.
Juhendamised
Juhendamised
Maria-Maren Linkgreim, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Helle Metslang, Indirektaal eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi aja- ja ilukirjanduskeeles, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Eesti filoloogia osakond, Eesti keele õppetool.
Ille Rohtlaan, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Katrin Aava, Meediatekstide analüüs kriitilise tarbija kujundamisel. Metafoor meediatekstis, Tallinna Ülikool.