"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5842
ETF5842 (ETF5842) "CPAP-ravi mõju uneapnoehaigete psühhosomaatilisele seisundile ning pehmesuulae ja keelelihastoonusele (1.01.2004−31.12.2007)", Marlit Veldi, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF5842
CPAP-ravi mõju uneapnoehaigete psühhosomaatilisele seisundile ning pehmesuulae ja keelelihastoonusele
Impact of CPAP Treatment on the Psychosomatic Condition of Apnoeic Patients and the Muscular Tone of the Soft Palate and the Lingual Muscle..
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB650 Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia, psühhosomaatika 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004136 720,00 EEK (8 738,00 EUR)
01.01.2005−31.12.2005140 442,35 EEK (8 975,90 EUR)
01.01.2006−31.12.2006143 280,00 EEK (9 157,26 EUR)
01.01.2007−31.12.2007143 280,00 EEK (9 157,26 EUR)
36 028,42 EUR

.Käesoleva uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas uneaegne positiivse õhurõhu ravi (CPAP) mõjutab uneapnoehaigete psühhosomaatilist seisundit ning pehmesuulae ja keelelihaste toonust. Kuni käesoleva ajani on CPAP ravi Eestis ainult üksikjuhtudel kasutatud ravimeetod, võrdluseks Soomes kasutab juba 10 000 patsienti CPAP-ravi igal öösel. Seoses uue diagnostilise aparatuuri saamisega TÜK Kõrvakliinikusse on võimalik adekvaatselt määrata uneajal kasutatava CPAP- aparaadi individuaalset rõhku haige jaoks, viia läbi teaduslikke uurimusi ning võimaldada CPAP-ravi ka Eestis. Uuritakse mees- ja naissoost patsiente, vanuses 30-45 aastat, kehamassiindeks (BMI) on >30 kg/m2, kellel on polüsomnograafilise uuringu alusel diagnoositud keskmise- või raskeastme uneapnoesündroom (raskusastme hindamine ), millisel juhul on esmaseks ravimeetodiks soovitatavalt CPAP-ravi. Selline uuritavate selektsioon on võimalik Eesti tingimustes, kus ei ole CPAP ravi praktiliselt kasutatud. Prognoosime, et sellise vanuse ja raskusastmega uneapnoehaigetel on CPAP raviga võimalik saavutada otsest raviefekti uneajal kui ka juba organismis tekkinud patofüsioloogilise seidundi taandarenemist. CPAP-ravi ajal, 3-aastase uuringuperioodi vältel hindame 6-kuulise intervalliga somaatilise (kehakaal, vererõhk, südametegevus-EKG) ja psüühilise seisundi ning pehmesuulae ja keelelihastoonuse dünaamikat. Psüühilise ja somaatilies seisundi dünaamika CPAP ravi ajal näitab mitte ainult CPAP ravi toimet vaid ka suhtumist CPAP-ravisse Eesti tingimustes. Teiselt poolt on planeeritud uurimustöö jätkuks uneapnoehaigete pehmesuulae ja keele lihastoonuse müotonomeetrilistele diagnostikale (Veldi et al. 2000 Jornal of Sleep Research ; Veldi et al. 2001 Clinical Physiology; Veldi et al. 2002European Archives of Oto-Rhino-Laryngology). CPAP-ravi positiivset toimet ülemiste hingamisteede dilataatorlihastele on kirjeldatud, kuid ei ole objektiviseeritud. Pehmesuulae ja keele lihaste müotonomeetriline testimine CPAP ravi ajal võimaldab lihasdünaamikat objektiviseerida. Uuringusse on kaasatud doktorandid ja residendid, kelledel on teadustöö kogemused ja erialalised teadmised. Käesolev uuring annab uut ja täiendavat teaduslikku informatsiooni CPAP-ravi mõjust apnoehaige psühhosoomatilisele seisundile ja neelulihastoonusele. Uuringu käigus saadud andmetest peame võimalikuks avaldada publikatsioonid rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiiniajakirjades. Samuti on uuring vajalik Eesti meditsiini seisukohalt, et välja selgitada CPAP raviga kaasnevad probleemid Eestis. ..
The project will show how CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) treatment will affect the psychosomatic condition of apnoeic patients and the tone of the soft palate and the lingual muscles. Until now in Estonia CPAP treatment has been used only on a few occasions. By comparison, in Finland there are already about 10,000 patients that receive CPAP treatment each night. The recently obtained diagnostic equipment at the Ear Clinic of the Tartu University Clinicum will allow to set an individual pressure of the CPAP device for each patient. It also allows to conduct research and provide CPAP treatment in Estonia. The study will include male and female patients, aged 30¿45 yrs, with the body mass index (BMI) >30 kg/m, who have been diagnosed with a medium or severe sleep apnoea syndrome on the basis of a polysomnographic study. For such patients CPAP treatment is the recommended method of treatment. Such a selection of subject is possible in Estonian conditions, where CPAP treatment is almost inexistent. One could predict that the health of apnoeic patients of this age group and degrees of severity will improve during sleep, and their pathophysiological condition will regress. During the CPAP treatment, a three-year period, we will assess at six-month intervals the dynamics of the somatic (bodyweight, blood pressure, cardiac activity-EKG) and psychic condition and the dynamics of the tone of the soft palate and the lingual muscle. The dynamics of the somatic and psychic conditions during CPAP treatment will show not only the effect of CPAP treatment but also the attitude to CPAP treatment in Estonian conditions. On the othe hand, the research will act as a continuation to the myometric diagnostics of the tone of the soft palate and the lingual muscle in apnoeic patients (Veldi et al. 2000 in Journal of Sleep Research; Veldi et al. 2001 in Clinical Physiology; Veldi et al. In European Archives of Oto-Rhino-Laryngology). Until now the positive effect of CPAP treatment on the dilatator muscles of the upper airway has been described but not objectivized. The myotonometric testing of the soft palate and the lingual muscles during CPAP treatment enables us to objectivize muscular dynamics. The study includes doctoral students and residents who have the necessary research experience and professional knowledge. The study will provide new and additional scientific information about the effect of CPAP treatment on the psychosomatic condition and tone of the pharyngeal muscle in apnoeic patients. The research findings will be published in peer-reviewed international medical journals. The study is necessary for Estonian medicine in order to realize the CPAP-treatment-related problems in Estonia.