"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8997
ETF8997 "EESTI KOOLIVALIKU MEHHANISMID: Efektiivsus, Stabiilsus ja Segregatsioon Koolide ja Õpilaste Paaripanekul (ESCM) (1.01.2012−31.12.2014)", Kaire Põder, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond.
ETF8997
EESTI KOOLIVALIKU MEHHANISMID: Efektiivsus, Stabiilsus ja Segregatsioon Koolide ja Õpilaste Paaripanekul (ESCM)
SCHOOL CHOICE MECHANISMS: Efficiency, Stability and Segregation in Matching Students and Schools in Estonia (ESCM)
1.01.2012
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.6. ArvutiteadusedP176 Tehisintellekt 1.1. Matemaatika ja arvutiteadus (matemaatika ja teised sellega seotud teadused: arvutiteadus ja sellega seotud teadused (ainult tarkvaraarendus, riistvara arendus kuulub tehnikavaldkonda)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika5.2 Majandusteadus ja ärindus33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
36 000,00 EUR

ECSM’i uuringu peamine eesmärk on olemasoleva koolivaliku mehhanismi poolt jõustatud koolide ja õpilaste paaripaneku analüüs ja alternatiivse mehhanismi loomine, mis arvestaks jaotuse stabiilsuse ning efektiivsuse ja ka haridusliku õiglusega. Seega on uurimisobjektiks koolivalikuga seotud vanemate eelistused ja hariduspoliitika tulemid. Uurimisteema jaotub kolmeks alamosaks: (a) olemasoleva mehhanismi uuring; (b) ’ideaalse’ mehhanismi disainimise põhimõtted; (c) poliitika põhimõtete analüüs, mis toetaks ’ideaalset’ mehhanismi. Esimese valdkonna tulemused aitavad näha tänase jaotusprintsiibi pahupoolt – ebavõrdsete võimaluste loomist hariduses, paaripanekute ebaefektiivsust ja sellega seotud sotsiaalset kulu. Teises uurimisvaldkonnas rakendatakse ’ideaalse’ kooli ja lapse paaripaneku süsteemi otsingul mehhanismi disaini. Kitsalt defineerituna on mehhanismi disain algoritm, ehk reeglid sihifunktsioonina defineeritud eesmärkide saavutamiseks. Laiemalt defineerituna, mis on meie huvi, sisaldab mehhanism lisaks ka töökorralduslikke põhimõtteid ehk defineerib rollid, vastutuse ja eesmärgid. Seega lisanduvad uuringusse ka normatiivsed aspektid nagu vastused küsimusele – kes peaks olema poliitika kujundaja (kas kesk- või kohalik omavalitust), kas lubada kahepoolset turgu ehk anda ka koolidele võimalus eelistada teatud õpilasi, kui palju autonoomiat koolidele anda, jne? Sellepärast on kolmanda uurimisosa eesmärk poliitilise platvormi kujundamine, mis toetaks mehhanismi disaini tehnilist lahendust. Viimases keskendutakse peamiselt avaliku teenuse pakkumise probleemidele. Kuna riigiti on nii poliitilised koolivaliku süsteemid kui ka arengutee kuidas sinna jõuti erinev, siis on Euroopa koolivalikusüsteemide võrdlev uuring üks osa kolmandast alateemast. Kuigi riigiti on hariduspoliitika vähem või rohkem teadvustatult liikunud kooli määramiselt kooli valimiseni, on väidetud, et selline muutus ei ole alati heaolu suurendav, kuna avaliku teenuse kasutajad võivad olla erinevat tüüpi. Seega on avaliku poliitika kujundamisel oluline Eesti kontekst, et poliitika täidaks oma eesmärgi – hariduslikke võimalusi avardada, mitte vastupidi.
The primary research aim of ECSM is to study current school choice mechanism in Estonia and to construct an alternative mechanism following the criteria of stability, efficiency and educational equity. The subject of the study is parental preferences and outcomes of the educational policy related to school choice. There are three tracks of research: (a) the study of current school choice mechanism in Estonia; (b) the principles and design of an ‘ideal’ mechanism; (c) policy paradigm to support the ‘ideal’ mechanism. First track helps to explain the faults of current mechanism by discovering causality between current mechanism, educational (in)equality and inefficient matching of students and schools. In the second track, mechanism design principles are applied for finding an appropriate matching between students and school; for this allocations created by alternative mechanisms are compared. By narrow definition of the mechanism it is an algorithm designed for a set of rules to satisfy a goal function, exploring a set of socially acceptable rules and goal functions satisfying social equality is required. We stress more widely defined mechanism principle by considering also policy platform including normative aspects e.g. finding the answer to the questions – who must be the designer of the policy rules, should one- or two sided markets be considered, how much autonomy is given to the schools, etc. That is why third track of the research is concentrating on the policy platform. In latter the focus is on structures and agents, especially on the provision of the education as the public service. There is more or less school choice present in all western countries despite different models of public service delivery, e.g. quasi-market, trust-based, command and control type of models. What is different is the context how school choice phenomenon has emerged; meaning how conscious the policy directions have been shifting catchment area based models to more choice. There are claims that different models presuppose different types of service users. Thus we concentrate on the question: which are the governance strategies to appeal, empower and activate different types of service users in a way that more choice really widens the opportunities? To reinforce the policy platform a comparative study of existing policies in EU countries and their impact to educational returns is carried out.
ESCS projekti eesmärke oli kolm: (1) analüüsida koolivalikute poliitikate võimet heade haridustulemustel loomisel nii Eestis kui Euroopas riikides; (2) näidata, kuidas Eesti tänane hariduspraktika koolide ja laste paaripanekul taastoodab vanemate taustapõhiselt laste haridustulemusi (ehk vähendab sotsiaalset mobiilsust ja suurendab sissetulekute põlvkondade vahelist elastsust); (3) tutvustada mehhanismi disaini (algoritmi põhise paaripaneku) võimalusi selliste kahepoolsete jagamisülesannete lahendamisel. Projekt kestis kolm aastat ja igal projektiaastal tegeleti vastavalt ühe uurimisülesande lahendamisega. Projekti käigus viidi läbi uuring Tallinna lastevanemate hulgas, kaitsti kaks magistritööd, kaitstakse (2015-2016 aastatel) kaks doktoritööd ja avaldati hulgaliselt rahvusvahelise levikuga artikleid. Meie näeme, et projekt panustas peamiselt kahte nn poliitika- ja uurimisauku. Esiteks täitis projekt uurimistühimiku süsteemi tasemel koolivaliku poliitikate mõju analüüsil. Selleks kasutasime hajuskogumi võrdlevat meetodit (Fuzzy set QCA), mis sobib eelkõige nn. konfiguraalsete uurimisküsimuste lahendamiseks, kus kaasuste arv on keskmine (middle-n). Teiseks, panustasime Eesti (täpsemini Tallinna) koolivaliku mehhanismi analüüsi. Selleks kasutasime uuringu tulemusi, analüüs viidi läbi statistiliste meetoditega (logistiline regressioon, marginaalsed ja osalised efektid, jne) ning e-kooli andmetel ja simulatsioonidel baseeruvat uurimisdisaini.