See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7623
ETF7623 "Termoluminestsentsi mehhanismide ja optiliselt stimuleeritud järelhelenduse uuringud mõningate luminofooride dosimeetriliste karakteristikute täiustamiseks keskkonnadosimeerias (1.01.2008−31.12.2011)", Mihkel Kerikmäe, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut.
ETF7623
Termoluminestsentsi mehhanismide ja optiliselt stimuleeritud järelhelenduse uuringud mõningate luminofooride dosimeetriliste karakteristikute täiustamiseks keskkonnadosimeerias
Study of thermoluminescence and optically stimulated afterglow mechanisms to improve dosimetric parameters of some thermoluminescent materials for environmental dosimetry
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP260 Tahke aine: elektrooniline struktuur, elektrilised, magneetilised ja optilised omadused, ülijuhtivus, magnetresonants, spektroskoopia1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)34,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP400 Füüsikaline keemia1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)33,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP180 Metroloogia, instrumentatsioon1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)33,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008168 000,00 EEK (10 737,16 EUR)
01.01.2009−31.12.2009161 280,00 EEK (10 307,67 EUR)
01.01.2010−31.12.201098 220,00 EEK (6 277,40 EUR)
01.01.2011−31.12.20116 277,20 EUR
33 599,43 EUR

Termoluminestsentsdetektorite (TLD) kasutamine keskkonnadosimeetrias on piiratud nii kommertsiaalselt kättesaadavate TLD-de ebapiisava kvaliteedi kui ka kogutud informatsiooni töötlemise operatiivsete ja lihtsalt käsitlevate süsteemide puudumise tõttu. Seejuures on väljaspool kahtlust TLD erakordselt madal hind võrrelduna mistahes teise monitooringusüsteemiga. TLD lülitamiseks keskkonnadosimeetria alasesseaktiivsesse kasutusse on tarvis lahendada kaks probleemi: 1.Valida sobivad luminestsentsmaterjalid ja parandada nende dosimeetrilisi omadusi. 2.Lihtsustada registreerimise protseduuri, kasutades optiliselt stimuleeritud järelhelenduse meetodit, mis põhineb järelhelenduse ajalahutusega mõõtmisel stimuleeriva valgusimpulsi suhtes. Perspektiivsemateks materjalideks keskkonnadosimeetrias on haruldaste muldmetallide lisanditega aktiveeritud leelismuldmetallsulfaadid (omavad 1000 korda kõrgemat tundlikkust võrreldes Li2B4O7:Mn, mida kasutatakse individuaaldosimeetrias), mangaaniga aktiveeritud kaltsiumfluoriid (millel on üks kõige laiemaid väljundi lineaarsuse diapasoone doosi järgi) ja silikaatidel baseeruvad materjalid (usaldusväärne ja hea reprodutseeritavusega materjal). Me püüame parandada nimetatud materjalide dosimeetrilisi karakteristikuid nende termoluminestsentsmehhanismide uurimise baasil. Energia salvestumise ja vabastamise mehhanisme uuritakse magnetokeemiliste meetoditega (SQUID-magnetomeeter, Mendelejevi nim.Venemaa Keemilise Tehnoloogia Ülikooli füüsika kateeder), ja täiendavalt EPR ning optiliselt stimuleeritud järelhelenduse (OSJ) stimulatsioonspektrite ja kineetika mõõtmised (MRÜ füüsikaosakonna optika ja spektroskoopia kateedris). Lisaks headele rahvusvahelise koostöö võimalustele on meie grupil pikaajaline kogemus termoluminestsentsmaterjalide tehnoloogia ja uurimise valdkonnas. Projekti teaduslik alus pakub huvi tahke keha füüsika ja termoluminestsentsdosimeetria valdkonnas töötavatele spetsialistidele. Me loodame saada kõrgekvaliteedilisi tulemusi publitseerimiseks rahvusvahelisel tasemel. Ka praktilisest aspektist on käesoleval projektil suur tähtsus. Keskkonnadosimeetria süsteemid on eriti kerkinud päevakorda seoses Balti regiooni tuumaelektrijaama projektiga.
Thermoluminescence detectors' (TLD) application in environmental dosimetry is constrained both by insufficient quality of commercially available detectors and by the absence of fast and simple to operate readout systems for stored dose information. Nevertheless, the obviously low cost of TLD compared with any direct monitoring systems is beyond doubt. To introduce TLD in active practical use in environmental dosimetry monitoring systems, one needs to solve the following problems: 1.To find proper luminescent materials and improve their dosimetric characteristics; 2.To simplify the readout procedure, with the method of optically stimulated afterglow (OSA) being used, which is based on time-resolved measurements of afterglow with a certain delay after the stimulation light pulse. The most perspective materials for the environmental dosimetry are alkaline-earth sulphates doped with rare earth impurities (having 1000 higher sensitivity compared with Li2B4O7:Mn used in personal dosimetry), calcium fluoride doped with manganese (having extremely wide linearity range of readout versus radiation dose), and silicate-based materials (very reliable material with extended reproducibility). We suppose to improve the dosimetric characteristics of these materials on the basis of the study of their thermoluminescence mechanisms. The mechanisms of energy storage and release will be studied using magnetochemical methods (SQUID-magnetometer at Physics Chair of Mendeleev University of Chemical Technology of Russia), EPR, and also optically stimulated afterglow (OSA) stimulation spectra and kinetics measurements (Optics and Spectroscopy Chair of Physics faculty of MSU). Besides good international co-operation possibilities, our group has a long-term experience in the technology and studies of the thermoluminescent materials. The scientific basis of the project is of interest for the specialists working in the field of solid state physics and thermoluminescence dosimetry. We expect to obtain high-quality results suitable for international level publications. What concerns the practical aspect, it has acquired a very high importance in present situation. The environmental dosimetric systems are very up-to-date, taking into account the development of project of Baltic region atomic power plant.