"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM10-202
EKKM10-202 (EKKM10-202) "Keelealased välitööd Eestis ja Loode-Venemaal (1.01.2010−31.12.2013)", Liina Lindström, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM10-202
Keelealased välitööd Eestis ja Loode-Venemaal
Linguistic Fieldwork in Estonia and North-Western Russia
1.01.2010
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2010−31.12.2013
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2010−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2011−31.12.20116 200,00 EUR
01.01.2012−31.12.20126 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.20136 200,00 EUR
24 991,16 EUR

Eesti murrete ja väikeste läänemeresoome keelte uurimine on eesti keele seisukohast tähtis teema, sest pakub infot ka eesti keele ajaloo, keelekontaktide jms kohta. Seetõttu on väikeste ja väljasuremisohus läänemeresoome keelte andmed lülitatud ka eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaasi. Andmebaasi koostajad on aga olnud hädas keelematerjali, eriti läänemeresoome keelematerjali, aga ka mõningate eesti murrete helisalvestiste väikese hulgaga - andmebaasi jaoks on raske leida sobivaid helisalvestisi, olemasolevad helisalvestised on sageli viletsa kvaliteediga. Seepärast on vajalik nende keelte helisalvestiste hulka täiendada. Eesti murrete kogumisel on 1960-1980ndatel tehtud väga palju tänuväärset tööd ning meil on sellest ajast palju eesti murrete salvestisi. Neid tekste on kasutatud ka eesti murrete korpuse loomisel. Paraku ei ole aga kõik eesti alad ühtlaselt kaetud, vähe on salvestusi näiteks Setu aladelt, eriti Venemaa osast, ka mujal on suuri „auke“. Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et keel, sh murdekeel pidevalt muutuv süsteem, mistõttu peaks ka kogumistöö toimuva pidevalt, seda enam, et ka murrete näol on tegemist hääbuvate keelevormidega. Praegu Venemaa koosseisu kuuluvate väikeste läänemeresoome keelte aladel käidi sageli välitöödel enne 1990ndaid aastaid, ent viimastel aastakümnetel on see olnud raskendatud peamiselt suletud piiride tõttu, oluliselt on kasvanud sõidukulud. Raskendatud ligipääs nende keelte kõnelejatele pärsib nii nende keelte uurimist kui uute läänemeresoome keelte uurijate pealekasvu. Tuleb arvestada, et suur osa väikestest läänemeresoome keeltest on väga ohustatud (nt vadja, liivi, isuri ning mõned vepsa ja karjala murded), see tähendab, et paarikümne aasta pärast ei ole neid andmeid enam võimalik saada. Seepärast on just praegu vajalik koguda veel võimalikult palju kvaliteetseid helisalvestisi, samuti koguda võimalikult palju andmeid ka küsitluskavade alusel erinevate keelenähtuste kohta. Suremisohus olevate keelte uurimine on tähtis ka üldkeeleteaduslikust seisukohast. On teada, et hääbumisele lähenevad keelevormid muutuvad erakordse kiirusega ning seetõttu nendes leidub tihti haruldasi grammatika konfiguratsioone. Väikeste läänemeresoome keelte hääbumine on pöördumatu protsess, kuid nende suremisprotsessi uurimine võiks anda teoreetilise panuse, mis aitaks kaasa teiste keelte elushoidmisele. Käeoleva projekti taga oleval uurimisrühmal on piisavalt lai teoreetiline profiil, et olla selle eesmärgi tasemel. Käesolevat projekti taotletakse välitööde tegemiseks väikeste läänemeresoome keelte aladel Venemaal (isuri, karjala, vadja, vepsa, seto keel), Lätis (liivi keel) ja Eestis (eesti murded). Projekti eesmärgid on: - teha võimalikult palju kvaliteetseid helisalvestisi veel kõneldavatest lähisugukeeltest ja eesti murretest. Helisalvestised tehakse digitaalselt, need talletatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis; helisalvestisi kasutatakse teaduslikus uurimistöös ning neid litereeritakse ka eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaasi jaoks; - küsitleda küsitluskavade alusel lisaks erinevate grammatiliste konstruktsioonide kasutust, et välja selgitada nende levik ja kasutustingimused; - hankida lisaandmeid erinevate keelte ja murrete ajalooliste kontaktide kohta; see puudutab nii keelkonnasiseseid kontakte kui ka läänemeresoome keelte kontakte indoeuroopa keeltega; - pakkuda magistrantidele ja doktorantidele võimalust vahetult tutvuda läänemeresoome keeltega ning välitööde metoodikaga ning selle kaudu kasvatada uut põlvkonda keeleuurijaid; - töötada välja küsitluskavade alusel kogutud keelematerjali säilitamiseks ja kasutamiseks sobiv andmebaasi vorm ning lisada kogutud andmed andmebaasi. Projekti liikmetel on varasemaid kogemusi välitöödel: Ellen Niit on aastakümneid osalenud välitöödel eesti murrete aladel ning juhendanud murdepraktikaid. Liina Lindström on mitmel aastal osalenud välitöödel eesti murrete aladel, 2009. aastal osalesid Petar Kehayov ja Liina Lindström välitöödel Soikola poolsaare ja Alam-Luuga isuri keele aladel. Miina Norvik osales 2009. aastal ekspeditsioonil Tveri karjala aladel, Tuuli Tuisk on osalenud kahel aastal (2008 ja 2009) välitöödel keskvepsa aladel ja juba aastaid liivi aladel (nii Kuramaal kui ka vanal ehk ajaloolisel Liivimaal – salatsi-, koiva- ja väinaliivlaste aladel). Projekti liikmed korraldavad igal aastal ühe ühise ekspeditsiooni ja osalevad teiste ekspeditsioonide koosseisus. Liikmetel on koostöö kogenud välitööde tegijatega Moskva riiklikust ülikoolist (Fjodor Rozhanskyi), Helsingi ülikoolist (Riho Grünthal, Janne Saarikivi) ja folkloristidega Eestist (Madis Arukask, Andreas Kalkun)kes korraldavad ekspeditsioone Venemaa erinevate läänemeresoome keelte aladele ning kelle ekspeditsioonidega on võimalik ühineda või kellelt saada infot võimalike informantide kohta.